Palju maksab IT?

Ettevõtte infotehnoloogia alaseid kulusid mõjutavad lihtsustatult kaks tegurit – IT toodete ja teenuste hinnatase turul ning nende toodete ja teenuste tarbimise maht.

Arenguga muutub tehnoloogia küll odavamaks, samas aga suureneb pidevalt tema tarbimine ja summaarsed kulud pigem suurenevad.
Kuidas aga mõõta IT-le tehtavate kulutuste taset ja mahtu nii, et mõõtetulemused annaksid meile ka sisuliselt väärtuslikku informatsiooni? Eduka mõõtmise korral saaksime end võrrelda teiste, soovitavalt sama valdkonna ettevõtetega ja sellest järeldusi teha (nn benchmarking).

IT kulude liigitus

Selleks, et IT kulusid juhtida, on vaja neid tunda. IT kulusid saab liigitada mitmel viisil, üks võimalus on teha seda kulude finantsilise iseloomu järgi. Nii võib eristada jooksvaid kulusid ja IT investeeringuid. Enamasti käsitletakse eraldi veel nö teenuste sisseostu kulusid ehk outsourcing'ut, kuigi ka seda on võimalik ühe või teise tüübi alla liigitada. Lisaks võib kulusid liigitada ka kulu liigi järgi, milleks on näiteks riistvara, tarkvara, IT personalikulud jne.

Nagu arvudega ikka, ei näita absoluutnumbrid meile sageli kogu tõde, eriti kui soovime oma näitajaid võrrelda kellegi teise omadega. Selleks kasutatakse ka IT kulutuste täpsemaks mõõtmiseks ja jälgimiseks mitmesuguseid suhtarve, mis peaksid elimineerima ettevõtete suurusest tulenevad faktorid ja muutma näitajad võrreldavateks. Tuntud võrdleva analüüsi tegija APQC defineerib kokku üle kaheksakümne mõõdiku, millega IT funktsiooni efektiivsust mõõta, alustades IT eelarve suurusest ühe töötaja kohta ja lõpetades eelarve ületanud projektide suhtarvuga kogu projektiportfelli. Lihtsuse ja arusaadavuse huvides soovitaks kasutada rahaliste näitajate osas IT kulu ühe arvutitöökoha kohta või suhtarvudest IT kulude suhet ettevõtte käibesse.

Mõõtmine ei tööta hästi

Mitmed uuringufirmad on analüüsinud IT kulutuste taset ja struktuuri, tehes seda eri tööstusharude ettevõtete seas. Peab tunnistama, et tulemused ei ole väga veenvad. Sageli saadakse tulemuseks mingi keskmine näitaja, või siis väga lai vahemik. Olen kohanud uuringuid, mille tulemuseks on piltlikult avastus, et valimis olnud 100 ettevõtte seas moodustavad IT kulud 0,5% kuni 7,5% tuludest, saades keskmiseks näitajaks 4%. Statistikast on teada, et kui valimis, mille põhjal keskmist arvutatakse, on suur varieeruvus, siis keskmine ei väljenda objektiivselt tegelikku olukorda.

Enamasti liigitatakse võrdleva analüüsi juures ettevõtteid nii suuruse (käibe) kui tegevusvaldkonna järgi gruppidesse, et muuta ettevõtted võrreldavamaks. Siin aga viga tehaksegi, sest ei ettevõtte suurus ega tegevusvaldkond ei ole piisavalt eristavad kriteeriumid. Näiteks võib metallitöötlemise valdkonnas tegutseda üks ettevõte, kus paar töötajat juhivad täisautomaatset tootmisprotsessi ja teine, kus sarnast toodangut samas mahus toodetakse suure hulga inimtööjõuga.

Pilti hägustab veelgi üha rohkem levima hakanud uued teenusepõhiste tehnoloogiate tarbimise mudelid, kus traditsiooniliselt investeeringute alla kuulunud kululiigid (näiteks serveriruumid ja serverite riistvara) nihkuvad virtualiseerimise ja pilvetehnoloogiate ajastul teiste kululiikide alla (jooksvad kulud).

Lahendus

Teiste ettevõtetega võrdlemiseks tuleb laskuda IT haldus- ja hankemudeli detailidesse ja analüüsida sisseostetavate teenuste ulatust ja iseloomu ka sisuliselt sarnastes ettevõtetes. Kui seda aga võimalik teha ei ole, siis võib võrrelda iseendaga, ehk siis jälgida teatud näitajate dünaamikat pikema aja jooksul, võttes arvesse tehtud muudatusi IT hankemudelis, teenuseosutajate ja partnerite vahetust ning muid kulusid mõjutavaid tegureid.

Kulude jälgimise ja optimeerimise eelduseks on aga andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Selleks on oluline kõik infotehnoloogiaga seotud kulud organisatsioonis üles leida, sest tihti võivad need olla peidetud pealiskaudsel vaatlusel hoopis teistsuguste kuluartiklite alla.

Artikli autor on Siim Aben, Ernst & Young Baltic AS ärikonsultatsioonide osakonna juhtivkonsultant

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad