Kütuseturu reformimine: maksuhalduri tagatisnõude regulatsioon

2010. aasta alguses teatas maksuhaldur selle aasta planeeritud kontrolli suundadest.1) Üldsust informeeriti, et kütusesektoris toimuvate suurte pettuste tõttu on see sektor maksuhalduri teravdatud tähelepanu all ning alates 2010. aastast on seadusandja näinud pettustevastases võitluses ühe meetmena ette tagatise määramise võimaluse.

01.01.2010 jõustunud muudatustega viidi käibemaksuseadusse (edaspidi KMS) sisse § 44² regulatsioon, mille kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi-, tubakatoote- ja kütusekäitlejatelt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras.

KMSiga riigi poolt alkoholi-, tubaka- ja kütuseäri reguleerimiseks kehtestatud lisakoormised ei ole tõhusad ega taga seadusandja eesmärgi saavutamist. Seadusemuudatus on tekitanud olukorra, kus käibemaksupetturite väljaselgitamiseks ja pettuste vältimiseks on maksuhaldurile antud tagatisnõude õigus, kuid see ei aita tal oma ülesannet täita ega takista petturite tegevust. Vastupidi, uus regulatsioon on toonud endaga kaasa segaduse eelkõige kütuseturu ausate osaliste seas seoses küsimusega, kas maksuhalduri tagatisnõude täitmine on kohustuslik või mitte.

Kuigi KMS § 44² regulatsioon laieneb alkoholi-, tubaka- ja kütusekäitlejatele, seostatakse probleemi eelkõige kütuseturuosalistega, kes olidki tagatisnõude instituudi tegelik sihtrühm. Sellest hoolimata võib käesolev artikkel pakkuda huvi ka alkoholi- ja tubakakäitlejatele, kes on samuti KMS § 44² regulatsiooniga hõlmatud. Käesoleva artikli seisukohad kehtivad ka nende puhul.

Maksuhalduri tagatisnõude sundtäitmise võimalused

KMS §-s 44² viidatud MKS 12. peatüki regulatsioon eeldab, et maksukohustuslane saab tagatise esitamise eest vastusoorituseks maksuhalduri positiivse otsuse kas maksuvõla ajatamise, tagastusnõude täitmise, haldusakti täitmise peatamise või muus küsimuses. Teiste sõnadega järgneb tagatise esitamisele tüüpolukorras maksuhalduri vastusooritus. Juhul, kui maksukohustuslane ei täida maksuhalduri tagatisnõuet, jääb ta suure tõenäosusega maksuhalduri vastusooritusest ilma.

KMS § 44² regulatsioon omakorda ei eelda, et tagatise esitanud maksukohustuslane saab maksuhaldurilt vastusoorituse. Seega tekkib põhjendatud küsimus selle kohta, missugused tagajärjed ootavad ees maksukohustuslast, kes ei täida KMS §-s 44² nimetatud tagatisnõuet. Probleem seisneb selles, kas maksuhalduri otsus määrata tagatis on sundtäidetav.

Täitemenetluse seadustiku § 2 p 12 sätestab, et täitedokumendiks on maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Põhimõtteliselt paneb maksuhaldur tagatise määramise otsusega maksukohustuslasele kohustuse esitada tagatis. Siinkirjutaja leiab, et see kohustus ei ole oma sisult rahaline, sest tagatise andmisega tagabki isik rahalise kohustuse täitmise. Seda seisukohta toetab ka maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 31 lg 1, mis sätestab maksuseaduste ja MKSi alusel tekkida võivate rahaliste kohustuste ammendava loetelu.2)

MKS § 128 lg 1 kohustab maksuhaldurit nõudma sisse maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõlga. Maksuvõlg sundtäidetakse MKS 13. ptk-s ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Seega peetakse maksuhalduri haldusaktiks maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta kõnealust haldusakti, mille tegemiseks on maksuhaldur pädev. MKS volitab maksuhaldurit tegema haldusakti eelkõige maksuvõla sundtäitmise kohta3,  samas puudub maksuhalduril pädevus teha haldusakt tagatisnõude sundtäitmise kohta. Seega ei ole ega saagi olla maksuhalduri tagatise määramise otsus sundtäitmise kohta tehtav haldusakt.

Büroo on puutunud oma igapäevatöös kokku maksuhalduri tagatisnõuete esitamise praktikaga. Märkimisväärne on asjaolu, et need KMS § 44² alusel tehtud otsused, millega büroo on kokku puutunud, ei ole sisaldanud sundtäitmise hoiatust. Samuti puudub neis otsustes igasugune viide sunniraha või asendustäitmise meetmete rakendamise võimalusele selleks puhuks, kui maksukohustuslane ei täida maksuhalduri tagatisnõuet. Ka juhul, kui maksuhalduri otsused sisaldaksid sundtäitmise hoiatust või viiteid sunniraha või asendustäitmise meetmete rakendamise võimalusele, ei oleks olukord seoses maksuhalduri tagatisnõude sundtäitmisega paranenud.

Probleem seisneb selles, et maksuhalduri tagatisnõude täitmine ei ole seaduse tasandil otseselt tagatud. Nimelt sätestab MKS 13. peatüki 2. jagu mitterahaliste kohustuste täitmise tagamise vahendid. MKS § 135 lg 1 alusel kohaldatakse maksukorralduse seaduse §-des 67, 71 ja 91 või maksuseaduses ettenähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud erisusi.

Seega rakendatakse maksuõigussuhetes sunnivahendeid maksuhalduri pandud mitterahaliste kohustuste täitmise tagamiseks seaduses nimetatud konkreetsetel juhtudel. Samuti ei ole maksuseaduses (antud juhul KMSis) nähtud maksuhalduri tagatisnõude täitmise tagamiseks ette sunniraha ega asendustäitmise vahendite kohaldamist.

Mitterahaliste kohustuste täitmise tagamiseks on nähtud MKSis alates 01.01.2009 ette võimalus sooritada täitmist tagavaid toiminguid enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Nimelt sätestab MKS § 136: Mitterahaliste kohustuste täitmise tagamiseks on nähtud MKSis alates 01.01.2009 ette võimalus sooritada täitmist tagavaid toiminguid lg 1, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja taotleda halduskohtult luba sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

Oma taotluses peab maksuhaldur märkima:

1) põhjenduse, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnangulise suuruse;

3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud;

4) üks või mitu MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingut ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Niisiis tähendab MKS §-s 1361 sätestatud meetme rakendamine seda, et maksuhaldur võib taotleda kohtult luba sooritada sundtäitmist tagavaid täitetoiminguid ka tulevikus tekkida võiva maksukohustuse suhtes. Ehkki KMS §-s 44² nimetatud tagatisnõude regulatsioon ja MKS § 136 1 regulatsioon jõustusid vastavalt 01.01.2010 ja 01.01.2009 ning nendes paragrahvides sätestatud meetmetel on erinevad eesmärgid4, ei ole välistatud olukord, kus KMS § 44² alusel tagatisnõude esitanud maksuhaldur otsustab alustada tagatisnõude täitmata jätnud maksukohustuslase suhtes kontrollimenetlust ning pöördub vastavasisulise taotlusega (MKS § 1361) halduskohtu poole, et tagada MKS § 130 lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoimingutega tekkida võiva maksukohustuse täitmine.

Pidades silmas, et KMS § 44² sätestatud tagatisnõude regulatsiooni sihtrühm on kütuseturu osalised5,  tuleb kütusekäitlejatel arvestada ka asjaoluga, et maksuhalduri tagatisnõude täitmata jätmine võib tuua kaasa kontrolli alustamise ja halduskohtusse pöördumise maksuhalduri poolt. Maksuhalduri selliste sammude astumise tõenäosus on juba omaette küsimus ning sõltub suurel määral tema kahtluse põhjendatusest ja lisamaksustamiseks vajaliku teokoosseisu saabumise tõenäosusest.

Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377SEIII) seletuskirjas on toonitatud, et täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhul, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et näiteks pärast maksuotsuse tegemist võib maksuotsuse sundtäitmine osutuda just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Viimane tähendab, et halduskohtule esitatud taotlus saada luba täitetoimingu sooritamiseks peab olema motiveeritud.

Eeldatavasti on MKS § 136 1 alusel esitatava taotluse motiveerimiskohustus rangem ja ulatuslikum kui KMS §-s 44² nimetatud tagatisnõude põhjendamise kohustus. Nimelt peab maksuhaldur peale tekkida võiva maksukohustuse määratlemise põhjendama kohtule esitatavas taotluses veenvalt oma kahtlust maksukohustuslase ebausaldusväärsuse kohta, lähtudes konkreetsetest asjaoludest, mis viitavad sellele, et maksukohustuslane tõenäoliselt võtab ette sammud, mis oluliselt raskendavad tulevikus tekkida võiva maksukohustuse täitmist. Kõnealuses taotluses ei saa maksuhaldur maksukohustuslase usaldusväärsuse hindamisel lähtuda ebamäärastest kriteeriumidest. Otsustades taotluse esitamise kasuks MKS § 136 1 alusel, peab maksuhaldur olema valmis põhjendama kohtule nii maksukohustuse tekkimist tulevikus kui ka maksukohustuslase ebausaldusväärsust.

Maksuhalduri tagatisnõude saanud maksukohustuslasel tasub sellesse suhtuda piisava hoolsusega, ehkki seadus ei näe ette otseseid sundtäitmise vahendeid tagatise määramise otsuse suhtes. Siinkirjutaja juhib tähelepanu MKS § 136 1 lg-le 3, mis sätestab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

Ka oma taotluses halduskohtule peab maksuhaldur nimetama andmed tagatise kohta, mille esitamise järel lõpetab maksuhaldur täitetoimingud. Sellest tuleneb loogiline järeldus, et maksukohustuslasel on otstarbekam hakata tagatisnõude probleemiga tegelema juba tagatise määramise otsuse staadiumis, mitte oodata, kuni maksuhaldur pöördub halduskohtu poole, et saada luba sooritada ennetav täitetoiming. Maksuhalduri tagatisnõude vaidlustamine (vaide- või kohtumenetluses) võib vähendada riski, et maksuhaldur pöördub kohtu poole MKS §-s 1361 nimetatud loa saamiseks.

Tulemas on muudatused vedelkütuse seaduses

Maksuhalduri õigus nõuda kütusekäitlejatelt tagatist (KMS § 44²) oli pikka aega meedias arutlusteemaks ning tagatise nõudmist võrreldi käibemaksu etteulatuva määramisega kütuseturu osalistele. Samuti eksisteerib seisukoht, et tegemist on laiaulatuslikuma reformiga, mille eesmärk on „veeretada vastutus käibemaksupettuste eest nendele ausatele kütusemüüjatele, kes petturite käest kütust ostavad”.6)

Siinkirjutaja pooldab teist varianti ning leiab, et tagatise nõudmise õiguse andmine maksuhaldurile on üksnes esimene samm põhimõtteliste muudatuste tegemisel kütusesektori regulatsioonis. Sellele osutab asjaolu, et maksuhalduri tagatisnõuet sätestav regulatsioon ei näe ette tagatisnõude täitmise tagamise instrumente seaduse tasandil. See annab aluse arvata, et seadusemuudatus kujutab endast reformi algfaasi.

2010. aasta oktoobrikuu Maksumaksjas on taas peatutud kütuseturu reguleerimise teemal. Artiklis „MTA ja Eesti Õliühing tegutsevad koos ausa kütuseturu nimel” on toodud MTA peadirektori asetäitja E. Veermäe seisukoht, et üks võimalus normaliseerida kütuseturu olukord on tegevuslubade süsteemi muutmine senisest formaalsest teatamisest garanteeritud loamenetluseni. Samuti on artiklis toodud ära vedelkütuse seaduse muutmise seaduseelnõule viitava Eesti Õliühingu juhi T. Saksa väide, et praegu ei juhtu nendega siiski midagi, kellele MTA on tagatise määra kehtestanud, ent nad ei vaevugi seda ära maksma. Niisiis tunnistatakse ametlikult, et KMS § 44² regulatsioon ei võimalda seadusandja eesmärki saavutada.

Siinkirjutaja andmetel üritatakse praegu muuta kõnealuse eesmärgi saavutamiseks vedelkütuse seaduse (edaspidi VKS) § 3 lg 3, mis sätestab, et kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib müüa ainult äriühing, kelle osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või kellel on kehtiv vastutuskindlustusleping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis on ette nähtud kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks. Ühe seisukoha järgi peaks VKS § 3 sätestama regulatsiooni, mille kohaselt võib kütuse müügiks registreeringut taotleda ja vastaval tegevusalal tegutseda ainult äriühing, kelle kohta on MTA teinud otsuse esitada KMS § 44² kohane tagatis või jätta see esitamata.

Selline regulatsiooni projekt näeb ette litsentsimissüsteemi kehtestamise, mille alusel peaks isik pöörduma kütusekäitlemise loa saamise eeltingimusena ise maksuhalduri poole taotlusega teha tema suhtes otsus KMS § 44² alusel, teiste sõnadega kontrollida isiku usaldusväärsust.

Regulatsiooni projekti näeb ette kütuseturu käibemaksupettuste eest vastutuse ülekandmise turuosalistele, eelkõige osutab sellele plaan asendada kehtivad tagatised maksuhalduri tagatisnõudega. Kehtivate tagatistena on silmas peetud nõudeid kütusemüüjale: osa- või aktsiakapitali miinimumsuurus 500 000 krooni või kehtiv vastutuskindlustusleping kindlustussumma alammääraga vähemalt 500 000 krooni, mis on nähtud ette kütuseettevõtja tegevuse tagajärjel kolmandatele isikutele tekkida võiva varalise kahju hüvitamiseks.

Sellisel kujul tooks regulatsioon kaasa olukorra, kus võrreldes teiste võlausaldajatega asetatakse maksuhaldur seadusega eelisseisundisse, sest tema nõuded on alati tagatud, kuid kohustuslikku vastutuskindlustuse või osa- või aktsiakapitali nõuet seaduses enam ei oleks. Arvestades asjaolu, et kõige levinum tagatis on pangagarantii, tähendaks see seda, et riske maandab (s.o kütusemüüja tausta kontrollib) krediidiasutus.

Samuti eeldatakse, et tehingupartnerite usaldusväärsuse kontrollimiseks peab kütusekäitleja tundma huvi selle vastu, kas tehingupartner on läbinud maksuhalduri eelkontrolli ning, kui tehingupartnerile on tehtud tagatise määramise otsus, siis selgitama ka välja, kas tehingupartner on tagatise tasunud. VKSi muudatuste viimased ettepanekud näevad ette kütusesoetaja kohustuse kontrollida kütusemüüja registreeringu olemasolu, samuti sanktsioonid kütuse soetamise eest registreeringuta isikult.

Siinkirjutaja arvates peab seadusandja lahendama kõnesoleva regulatsiooni kehtestamisel olulise probleemi, mis on seotud teabe kättesaadavusega. Tegevusloa süsteemi pooldajad leiavad nimelt, et tehingupartneri usaldusväärsuse kontrollimiseks saavad isikud küsida tehingupartnerilt tõendit käibemaksu tagatise tasumise või tasumiskohustuse puudumise kohta, mida on maksuhaldur alates 2010. aasta septembrist maksukohustuslastele ka välja andma hakanud.

Tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et MKS § 26 regulatsioon maksusaladuse hoidmise kohta seab tagatisnõude esitamise teabe avalikustamisele piiranguid. Kuni MKS §-s 27 sätestatud avalike andmete nimekirja laiendamiseni ei saa maksuhaldur avalikustada teavet selle kohta, kas isikule on tehtud otsus määrata tagatis, ning kütusekäitlejad peavad vastava teabe pöörduma saamiseks otse tehingupartneri poole. Probleem seisneb selles, et seni, kuni tagatise määramise otsuse tegemise andmed ei ole avalikustatud, ei saa isik olla kindel, et tehingupartner esitab maksuhalduri poolt tehingupartnerile viimati tehtud otsuse. Põhimõtteliselt ei ole välistatud olukord, kus maksuhaldur esialgu ei määra isikule tagatist ning väljastab vastava tõendi. Hiljem otsustab maksuhaldur siiski tagatise määramise või suurendamise kasuks, kuid ebaaus kütusekäitleja esitab äripartnerile enda usaldusväärsuse tõendamiseks varasema tõendi tagatise tasumise kohustuse puudumise kohta.

Veel üks probleem, mis vajab lahendamist maksuhalduri tagatisnõude instituudi rakendamisel litsentsimissüsteemi puhul, on seotud tagatise määramise kriteeriumidega. Maksuhaldur on andnud seoses KMS § 44² regulatsiooniga teada, et tagatisi hakatakse määrama riskantsetele kütusekäitlejatele, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus, et nad võivad jätta tasumisele kuuluva käibemaksu tasumata. Tagatis määratakse isiku usaldusväärsuse hindamise teel, mille aluseks on väljatöötatud riskikriteeriumid. Tagatissummade määramisel lähtutakse eelkõige isiku käibemahtudest. Tagatise määramisel on muu hulgas tähtis, kas ettevõte on varem kõnealuses valdkonnas tegutsenud, milline on olnud tema senine maksekäitumine jms. Põhirõhk suunatakse majandustegevuse registri registreeringu saanud uutele isikutele ning tagatist ei hakata määrama pikka aega tegutsenud korrektsetele kütusekäitlejatele.7)

Eeltoodust on näha, et algusest peale on võetud kindel suund sellele, et tagatist hakatakse määrama turule tulla soovivatele uutele isikutele ning ka juba tegutsevatele, kuid ebausaldusväärsetele isikutele. Sellest järeldub, et tagatis määratakse mitte kõikidele isikutele, vaid valikuliselt. Tagatise nõudmise otsuse kriteerium on isiku usaldusväärsus, mida hinnatakse väljatöötatud riskikriteeriumide järgi (sh isiku käibemahud, maksudistsipliin ja kogemus kütusesektoris). Need eristamisalused on ebamäärased ning näitavad, et tagatise nõudmise otsustus on maksuhalduri kaalutlusotsus.

Tagatise määramise eeltingimus on asjaolu, et maksuhalduril on kütusekäitleja suhtes põhjendatud kahtlus võimaliku maksukohustuse täitmise suutlikkuse suhtes. Siinkirjutaja arvates peab maksuhaldur lähtuma tagatise määramise küsimuses selgepiirilistest kriteeriumidest, millega ta põhjendab oma kahtlust maksukohustuse täitmata jätmise suhtes. Seejuures peavad need kriteeriumid olema teada ka maksukohustuslastele, kes saavad nende alusel n-ö korrigeerida oma usaldusväärsust maksuhalduri silmis ning kontrollida tagatisnõude esitamise korral kaalutlusotsuse põhjendatust.

Ka maksuhaldur viitab eelnimetatud kliendilehes väljatöötatud kriteeriumidele, mille alusel hinnatakse maksukohustuslase usaldusväärsust. Samas ei ole artikli autorile teada, et kõnesolevad kriteeriumid oleksid kuidagi maksuhalduri poolt süstematiseeritud ja avaldatud. Seega puudub kindlus, et maksuhaldur lähtub iga konkreetse olukorra lahendamisel tagatisnõude esitamisel ühetaolisest praktikast.

Võttes aluseks büroo kogemused selles küsimuses, võib illustratiivselt nimetada kriteeriume, mille on maksuhaldur võtnud tagatisnõuete esitamise aluseks. Maksukohustuslastele esitatud käibemaksu tagatise määramise otsustes piirdub maksuhaldur oma otsuse põhjendustes peamiselt viidetega seadusesätetele, millest tuleneb tema õigus nõuda tagatise esitamist. KMS §-s 44² nimetatud kahtluse olemasolu põhjendab ta selliste asjaoludega nagu keskmise käibe nimetamine teatud perioodil, töötajaskonna puudumine, registervara puudumine jne.

Büroo on kogenud ka juhtumit, kus peale juba nimetatud asjaolude põhjendas maksuhaldur tekkida võiva maksukohustuse täitmise suutlikkuse kahtlust osundamisega asjaolule, et kütusetehingud on suure maksuriskiga tehingud. Seda hinnangut ei andnud ta mitte kliendi konkreetsetele tehingutele, vaid kütusetehingutele üldiselt. Selliselt põhjendatud tagatise määramise otsus tekitab kindlasti kahtlusi maksukohustuslaste võrdses kohtlemises, eelkõige olukorras, kus maksuhaldur ei avalda ametlikult kriteeriume, millest ta lähtub oma praktikas tagatisnõuete esitamisel.

Kõik see osutab sellele, et KMS § 44² regulatsioon ei ole seadusandja eesmärkide saavutamiseks seoses kütuseturul toimuvaga piisav. Samas on kahtlusi ka selles, et nn litsentsimissüsteem lahendab kõik probleemid.

Kahtlemata vajab KMS § 44² regulatsioon maksuhalduri juhendit, milles tuleks sätestada tagatise määramise kriteeriumid, mis tagaksid maksukohustuslaste võrdse kohtlemise. Sellised üldised kriteeriumid nagu käibemahud, antud valdkonnas varasem tegutsemine ja maksudistsipliin peaksid olema seaduses sätestatud. KMS §-s 44² sätestatud tagatisnõude regulatsioon on eraldivõetuna üldsõnaline ning vajab täiendamist enne seda, kui maksuhalduri tagatisnõude instituuti hakatakse rakendama kehtestatava tegevusloa süsteemis.

_______________________

Viited

1. MTA kliendileht nr 9, talv 2010. Kättesaadav: http://www.emta.ee/index.php?id=27212&tpl=1071

2. Maksukohustuslase rahalise kohustusena nimetab seadus maksumaksja kohustust tasuda maksusumma (maksukohustus), maksu kinnipidaja kohustust pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus), kolmanda isiku kohustust tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus), maksukohustuslase kohustust tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).

3. Lisaks sellele võib maksuhaldur nõuda sisse ka enda määratud trahvid ja muud maksukorralduse seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud ja sunniraha, samuti tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, kui need tuleb seaduse kohaselt tasuda maksukohustuslasel.

4. Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377SEIII) seletuskirjas on kommentaaris MKS § 136¹ juurde öeldud: „Eelnõuga täiendatakse seadust §-ga 136¹ “Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Antud sätte loomise vajaduse on tinginud praktika käigus maksuotsuste täitmisel tekkinud probleemid. Nimelt ei ole väga harvad juhtumid, kus maksukohustuslane alustab kohe pärast maksukontrollist teada saamist enda maksejõuetuse tekitamist.“

5. Tasub silmas pidada, et KMS § 44² regulatsiooni faktiliseks sihtgrupiks on algusest peale peetud kütuseturu osalisi, kuid lisaks neile laieneb regulatsiooni õiguslik toime ka alkoholi- ja tubaka käitlejatele.

6. Maksumaksja, 2010 nr 8, lk 8-9.

7. MTA kliendileht nr 9, talv 2010. Kättesaadav:
http://www.emta.ee/index.php?id=27212&tpl=1071

Artikli autor on Sergei Jegorov, advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaadi abi.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, VARUL õigusblog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad