Juhatuse liikme  võib häbiposti panna vaid tõendatud faktide korral

Riigikohus tegi möödunud aasta 21. detsembril otsuse (tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-67-10), milles analüüsis küsimust, kas võlausaldaja poolt koos võlgnikust äriühinguga tema juhatuse liikme nime avaldamine on lubatav.

Konkreetselt oli tegemist juhtumiga, kus inkassoettevõte avaldas linnatänaval suurel plakatil võlgnike nimekirja, milles võlgnikega seotud isikutena olid nimetatud ka võlgnike juhatuse liikmed.    

Riigikohus leiab, et üldjuhul ei ole juhatuse liikme nime avaldamine õigusvastane

Nimetatud lahendit on tõlgendatud selliselt, et Riigikohus jaatab põhimõtteliselt võlgnikust äriühingu juhatuse liikme nime avaldamise kui võla kättesaamiseks kasutatava surveabinõu lubatavust (nt 04.01.2011 advokaat R. Hübner’i arvamus „Riigikohus: võlgniku võib avalikku häbiposti panna“).Sellise järelduse võib lahendi pinnalt tõesti teha, samas väärib teema siiski eksiarvamuste tekkimise vältimiseks täiendavat kommenteerimist.

Riigikohus lähtub otsuse motiveerimisel seisukohast, et äriühingust võlglase nime avaldamine koos selle juurde märgitud seotud isikutega (juhatuse liikmed) on pelgalt faktiväidete avaldamine. Tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole aga õigusvastane, isegi kui see isiku mainet kahjustab. Märkimisväärne on, et seejuures möönab Riigikohus ise, et kaasuses avaldatud kujul isiku nime avaldamist saab käsitada avaliku häbistamisena, mida aga kohus loeb lubatavaks.
    
Kindlasti ei saa lahendi pinnalt siiski järeldada, et nüüdsest võivadki inkassoettevõtjad ja teised võlausaldajad igasuguste riskideta igasugusel kujul ja viisil avaldada nimekirju võlgnikest, lisades juriidilisest isikutest võlgnike juurde ka juhatuse liikmete nimed. Võlgnike juhatuse liikmete nimede avaldamine on Riigikohtu otsusest tulenevalt lubatav üksnes kindlate eelduste täidetuse korral.

Juhatuse liikme nime avaldamise piirangud 

Ehkki konkreetses kaasuses puudus vaidlus selle üle, et võlg tegelikkuses eksisteeris, pidas Riigikohus siiski vajalikuks rõhutada, et võlgniku andmete avalikustamise lubatavuse eelduseks on võla tegelik olemasolu. Olukorras, kus võlgnik nõuet ei tunnista, sõltuks andmete avaldamise lubatavus sellest, kas nõue on õiguslikult  põhjendatud või mitte. Kui hilisemas kohtuvaidluses peaks tuvastatama, et nõue on alusetu, siis muudab see õigusvastaseks ka võlgnevuse kohta andmete avaldamise, kuna andmed ei vastanud tegelikkusele.  

Lisaks möönab Riigikohus võimalust, et sõltuvalt võlgniku juhatuse liikme nime avaldamise viisist ja kontekstist, võib avaldamine endast kujutada väärtushinnangut isiku kohta ja seega tema au teotamist. Teisisõnu, kohus luges andmete avaldamise lubatavaks viisil ja kujul, mil seda tehti konkreetses kaasuses, ent ei välistanud võimalust, et samalaadsete andmete avaldamine mõnel teisel kujul võib siiski olla õigusvastane. Selgeid piire, millest alates saab juhatuse liikme nime avaldamise võlglaste nimekirjas lugeda väärtushinnanguks tema kohta, mitte neutraalseks faktiväiteks, Riigikohus lahendis ei määranud.

Veel ühe mööndusena leidis Riigikohus, et juhatuse liige ei pea taluma oma nime seostamist äriühingu võlgnevusega, kui tal tegelikult puudub võimalus äriühingu käitumist mõjutada. Seega kui näiteks võlgnikust äriühingu üks juhatuse liikmetest esitab võlausaldajale tõesed andmed selle kohta, et tal puudub võimalus äriühingut faktiliselt juhtida, siis peab võlausaldaja üldjuhul selle juhatuse liikme nime oma nimekirjast eemaldama. Lahtiseks jätab Riigikohtu lahend küsimuse, kas võimatus äriühingu käitumist mõjutada hõlmab ka olukorda, kus makseraskused on tinginud näiteks mõne tellija võlast äriühingule, mida juhatuse liige ei saanuks ka kõrgeimat hoolsusstandardit järgides ette näha ega vältida.

Kas inimese nimi võlgnike nimekirjas saab ikka olla pelgalt faktiväide?

Väärib märkimist, et üks Riigikohtu kohtunikest jäi otsuse osas eriarvamusele, leides et isikusse puutuvad faktid ei saa ühelgi juhul olla täiesti väärtusvabad ja seega ei saa võlgnikust äriühingu juhatuse liikme nime avaldamist koos võlgnike nimekirjaga lugeda  faktiväiteks. Mõistlik inimene interpreteerib võlgnike nimekirja, kus seotud isikutena on märgitud võlgnikest juriidiliste isikute juhatuse liikmete nimed, selliselt, et nende isikute näol on tegu kas ebausaldusväärsete, pahatahtlike või äriasjades asjatundmatute isikutega. Sellise väärtushinnangu alusetu kasutamine on kohtuniku eriarvamuse kohaselt isiku au teotav ja seega õigusvastane.

Allakirjutanu kaldub nõustuma nimelt selle eriarvamusega, mitte kohtuotsuse tegemisel osalenud kohtunike enamuse arvamusega. On raske uskuda, et keskmine mõistlik inimene tajuks võlgnike nimekirjas sisalduvaid seotud isikute nimesid neutraalselt, seostamata neid vastavate võlgnevuste tekitamisega kas siis ebakompetentsusest või pahatahtlikkusest.

Riigikohtu lahend ei ole lõpuni veenev ka osas, mis puudutab võlgniku juhatuse liikme nime avaldamise kui surveabinõu proportsionaalsust suhtes võlausaldaja eesmärgiga võlg kätte saada. Juhatuse liikme vastutus oma tegevuse eest äriühingu juhtimisel on õigusaktidega võrdlemisi täpselt reguleeritud. Paraku enamikel juhtudel, kui inkassoettevõtted juhatuse liikmete nimesid avaldavad, puudub neil igasugune teave selle kohta, kas konkreetne juhatuse liige oma kohustusi rikkunud on.       

Artikli autor  on Kaarel Kais, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat


 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad