Maksuintressid: seadusemuudatus ja kohtupraktika

Maksukorralduse seaduses 1. jaanuaril 2011 jõustunud intressi arvestamise muudatused ei arvesta täiel määral kohtupraktikat.

25. novembril 2010 võttis Riigikogu vastu maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse(1.), millega täiendatakse MKSi peale mitme muudatuse ka seoses maksuvõlalt arvestatava intressiga. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2011.

Maksumaksjate jaoks positiivsetest muudatustest võib esile tuua intressile ülempiiri seadmise. Nimelt täiendati MKS § 119 lõiget 1 punktiga 5, mille kohaselt peatub intressi arvestamine, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Lihtsustatult öeldes tähendab seadusemuudatus seda, et maksumaksja ei pea tasuma maksuintresse suuremas summas, kui seda on tähtajaks tasumata maksusumma. Seaduse rakendussätete (§ 1682) järgi ei kohaldata viidatud sätet kuni 2011. aasta 1. jaanuarini arvestatud maksunõuet ületava intressisumma puhul, kuid intressi arvestamist alates 1. jaanuarist ei jätkata.

Praktikas võib maksuhalduri poolt intresside arvestamine kujuneda üsna keeruliseks ning tekitada vaidlusi, sest maksuhalduri poolt peetavas arvepidamises  toimub arvestus kõikide maksuvõlgade kogu saldo, mitte konkreetse maksudeklaratsiooni alusel tähtajaks tasumata jäänud maksusummapõhiselt.. Siiski ei ole käesoleva artikli eesmärk jagada maksuhaldurile seaduse täitmise õpetust, vaid viidata puudustele seadusandja tegevuses.

Et seadusandja soov on olnud kergendada maksumaksja olukorda, võinuks Riigikogu sätestada selguse huvides seaduses ka muud intressinõude vähendamise alused, mida on kohus maksuvaidlustes aktsepteerinud. Selguse huvides just seetõttu, et paljud maksumaksjad ja ka maksuhalduri ametnikud ei ole kohtupraktikaga piisavalt tuttavad ning seaduses selgepiiriliste reeglite sätestamine võimaldab hilisemaid vaidlusi vältida.

Seaduse eelnõu seletuskirjas viidatakse analoogia kohaldamise vajadusele seoses tsiviilkohtu praktikaga. Selle valguses on mõneti arusaamatu, miks eraõigusest on võetud üle ainult üks (kitsas) põhimõte ja seda olukorras, kus ka maksuvaidluste enda kohtupraktikas on aktsepteeritud muid intressinõude vähendamise aluseid.

Kuigi väga üldiselt võetuna on muudatus maksumaksjate vaatepunktist tervitatav, on selline järeldus mõneti petlik, sest see puudutab ilmselt neid maksumaksjaid, kes rikuvad maksuseadusi tahtlikult või kellel puudub kavatsus maksukohustust täita. Sellist järeldust toetab asjaolu, et intressinõue kasvab maksusummast suuremaks alles siis, kui maksu ei ole tasutud ligikaudu viis aastat. Ka seletuskirjas toodud maksuhalduri hinnang, et selliste maksuvõlgade puhul on tegemist ebatõenäoliselt laekuvate maksusummadega, toetab eeltoodud järeldust ning muudab seadusemuudatuse paljude maksumaksjate jaoks sisutuks.

Samas on jäetud nende maksumaksjate suhtes, kes soovivad oma maksukohustust täita, kohtupraktikast tulenevad ja maksumaksjate suhtes soodsad muudatused seadusse sisse viimata.

Ehkki eelnõu seletuskirjas viidatakse tsiviilkohtu praktikale ja vajadusele kasutada analoogiat, on kohtud pidanud ka maksuasjades põhjendatuks vähendada intressinõuet olukorras, kus seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta. Nimelt lõppes Riigikohtu 15. juuni 2010. a määrusega (7-1-3-233-10) asja mitte menetleda kohtuasi intressinõude vähendamise küsimuses. Selles kohtuasjas tegi Tallinna Halduskohus 15. septembril 2009 otsuse (2-08-2447) ning vähendas maksuhalduri esitatud intressinõuet seoses maksumenetluse kulgemisega. Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma 25. märtsil 2009 tehtud otsuses (2-08-2447) halduskohtu järeldustega.

Selles kohtuvaidluses oli põhiküsimuseks, kas maksumaksjale saavad järgneda kahjulikud tagajärjed (intressi maksmise näol), kui maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisega viivitab.

Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas poolt halduskohtule esitatud kaebuses paluti maksuhalduri intressinõue tühistada, sest maksuhaldur oli viinud maksumenetluse läbi ebamõistlikult pika aja jooksul. Nimelt algatati maksumaksja suhtes maksumenetlus 2002. aasta veebruaris, ent maksuotsus tehti alles 2006. aasta juulis. Maksumenetlus kestis seega kokku neli aastat ja neli kuud. Kuigi MKS § 99 lg 1 p 3 näeb ette revisjoni ajal maksu määramise aegumise kulgemise peatumise ning maksuhalduri hinnangul ka intressi määramise aegumise kulgemise peatumise, märkis maksumaksja oma kaebuses, et revisjoni enda peatumise korral peatub ka intressi arvestamine maksumaksja kahjuks. Et revisjoni ajal esines perioode, mil revisjonitoiminguid ei tehtud, leidis maksumaksja, et sellel ajal peatus ka revisjon ning intressi määramise aegumistähtaeg kulges seetõttu edasi.

Kohtuasjas nõustusid kohtud maksumaksjaga, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-08, mis käsitles revisjoni peatumist. Juhul, kui esinevad revisjoni peatumist tingivad asjaolud, kulgeb ka intressi määramise aegumistähtaeg edasi ning pärast aegumistähtaja möödumist ei saa intressi määrata.

Intressinõude vähendamine oli selles vaidluses seotud küll aegumisega, ent siiski on intressinõude vähendamine põhjendatud üksnes maksuhalduri enda viivitusega seoses. Ebamõistlik oleks süüdistada maksumaksjat ning kohustada teda tasuma revisjoni viivitusega läbiviimise eest küllalt kõrges määras (21,9% aastas) intressi olukorras, kus maksuhaldur ei ole olnud suuteline revisjoni lõpetama ega teatama maksumaksjale, millises summas on viimane jätnud maksu tasumata.

Peale kirjeldatud olukorra, kus maksuhaldur viivitab maksukohustuse kindlaksmääramisega, on tsiviilõiguses tuntud teisigi viivisintressi vähendamise aluseid. Väga üldistatult öeldes saab kohus vähendada viivisintressi siis, kui võlgnikul on selleks õigustatud huvi (VÕS § 162). Samuti tuleb arvestada võlgniku majanduslikku seisundit. Piltlikult on praegu olukord, kus näiteks riigilt millegi ostmise ja tasumisega viivitamise korral on võimalik paluda kohtul viivisintressi vähendada, viidates põhjendatud huvile ja enda majanduslikule olukorrale, ent  riigile tähtajaks maksu tasumata jätmise korral mitte.

Lisaks tsiviilõiguses aktsepteeritud intressi vähendamise alustele võib nimekirja lisada olukorrad, mis tulenevad maksuõigussuhtest, kuid mida MKS intressi vähendamise alustena(2.)  ei sätesta. Üheks sagedamini esinevaks juhtumiks võib pidada nn korduvkontrolli käigus täiendava uue maksu määramist. Kuigi maksuõiguses on korduvkontrolli tegemine põhimõtteliselt keelatud, võib esineda juhtumeid, kus see on sisuliselt võimalik, st puudutab ainult üht tehingupoolt.

Näiteks soetab maksumaksja kolmandalt isikult kinnistu ning arvestab ja saab sisendkäibemaksu tagasi. Maksuhaldur on müüja kaudu selle tehingu asjaoludest teadlik. Mõlemad isikud deklareerivad käibemaksu: müüja väljundmaksu ja ostja sisendmaksu. Hiljem tehakse müüja suhtes korduvkontroll (eelkõige põhjusel, et müüja on lihtsalt jätnud käibemaksu riigile tasumata ja tegevuse lõpetanud), millest n-ö selgub, et müüja ei oleks tohtinud käibemaksu lisada. Maksuhaldur teeb seetõttu üksikjuhtumi kontrolli raames ostjale maksuotsuse maksta saadud sisendkäibemaks tagasi, analüüsimata küsimust, kas selline tegevus annab ikka ostja suhtes korduvkontrolli mõõdu välja ning kas maksuotsus on sisult õiguspärane. Maksuhaldur peaks ostjast maksumaksja põhjendatud huve arvestama vähemalt intressi tasumisel, ent praegune seadus sellist võimalust paraku ei anna.
 
Viidatud eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk välistada ebaproportsionaalselt suure intressi arvestamine maksunõudelt. Nagu eespool märgitud, laieneks see isikutele, kes on oma maksukohustusi tahtlikult rikkunud või kellel puudub üldse kavatsus maksukohustust täita. Kui aga Riigikogu soovib rakendada proportsionaalsuse printsiipi ka muidu korrektsete maksumaksjate suhtes, kes on tasumisega mingil põhjusel hätta sattunud (või on viivituse tinginud maksuhalduri enda tegevusetus), ning nende olukorda õiglaselt ja tsiviilõigussuhetele sarnaselt käsitleda, tuleks täiendada seadust ka sellest aspektist. See tagaks ühtlasi isikute võrdse kohtlemise, sest üksnes ühe võimaluse (intress ületab põhivõlga) MKS-is sätestamisega koheldakse isikuid kokkuvõttes ebavõrdselt.

______________________

Viited:
1. Avaldatud Riigi Teatajas I, 10.12.2010, 4.

2. Kehtiva MKS § 118 kohaselt ei arvestata intressi pärast aegumistähtaja möödumist ning § 119 kohaselt intressi arvestamine peatub
1) krediidiasutuse poolt tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt krediidiasutuse moratooriumi ajaks;
2) maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel;
3) tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt, mille täitmine toimub vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile;
4) pärandvaraga seotud tähtpäevaks täitmata maksukohustustelt pärandi avanemisest kuni pärandvara vastuvõtmiseni pärijate poolt.

Artikli autor on Helmut Pikmets, advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas vandeadvokaat ja partner

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, VARUL õigusblog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad