Kapital eurodesse - kas suurendamine või vähendamine?

Kui raha pangakontodel konverteeriti eurodesse automaatselt, siis osa- ja aktsiakapitali eurodesse muutmiseks peab iga äriühing ise tegutsema, vormistama rea dokumente ning esitama  need äriregistrile.

Tasapisi hakkame harjuma, et meie rahakotis on kroonide asemel eurod ning hindade arvuline väärtus kauplustes on üle 15 korra väiksem kui nädal aega tagasi. Kui raha pangakontodel konverteeriti eurodesse automaatselt ning konto omanik ei pidanud selleks omalt poolt midagi tegema, siis osa- ja aktsiakapitali eurodesse muutmiseks peab iga äriühing ise tegutsema, vormistama rea dokumente ning esitama  need äriregistrile.

SORAINENi blogis kirjutasime sellest , milliseid dokumente on vaja vormistada osa- või aktsiakapitali eurodesse konverteerimiseks ning et enamikel juhtudel ei piisa kapitali jagamisest ametliku vahetuskursiga, vaid osaluste proportsioonide säilitamiseks  tuleb leida osa- või aktsiakapitalile uus suurus. Kuna ametlik vahetuskurss ei võimalda osaluste nimiväärtusi automaatselt täiskordsetena konverteerida, säilitades samas osaluste proportsioonid, siis reeglina on vajalik osa- või aktsiakapitali vähendamine või suurendamine.

Mida arvestada, kui on vaja otsustada, kas valida kapitali vähendamine või suurendamine?

Kapitali vähendamine on üldreeglina aeganõudev ning äriseadustikus rangelt reguleeritud protsess, mis eeldab võlausaldajate teavitamist kapitali vähendamisest (sh kapitali vähendamise kohta teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes), kusjuures äriregistrile on võimalik esitada avaldus kapitali vähendamise registreerimiseks alles siis, kui vähendamise otsuse vastuvõtmisest on möödunud vähemalt 3 kuud. Seoses kapitali eurodesse konverteerimisega on seadusandja tulnud ettevõtjatele vastu ning lubanud eurole üleminekul kasutada lihtsustatud kapitali vähendamist – võlausaldajaid ei pea kapitali vähendamisest teavitama ega järgima pikka mitmekuulist protsessi, kuid seda vaid juhul, kui kapitali vähendatakse võrreldes senise kapitaliga lähima võimaliku suuruseni.

Kapitali suurendamine on võimalik kolmel viisil:

a) tasudes osa- või aktsiakapitali suurendamise eest rahalise sissemaksega,
b) mitterahalise sissemaksega või
c) viies läbi fondiemissiooni.

Rahalise sissemakse korral tuleb sooritada reaalne rahaline ülekanne, mitterahalise sissemakse korral tuleb hinnata mitterahalise sissemakse piisavust ning vormistada mitterahalise sissemakse üleandmise leping, vajadusel peab piisavuse hindamist kontrollima vandeaudiitor.

Fondiemissiooni teel on võimalik kapitali suurendada sissemakseid tegemata, kuid silmas peab pidama äriseadustikuga sätestatud piiranguid. Nimelt võivad omanikud otsustada fondiemissiooni läbiviimise alles pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ning kasumi jaotamise otsuse alusel. Fondiemissiooni võib läbi viia ka vahebilansi alusel, mis koostatakse ja kinnitatakse majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi koostamiseks ja kinnitamiseks ettenähtud korras. Majandusaasta aruanne või vahebilanss ei või seejuures dokumentide äriregistrisse  esitamise hetkeks olla vanem kui 8 kuud.

Meie praktikas on sageli ette tulnud olukordi, kus ettevõtja soovib seoses kapitali eurodesse konverteerimisega leida uue „ümmarguse“ kapitali suuruse eurodes. Kuna reeglina vähim võimalik vähendamine, mis on võimalik läbi viia eelkirjeldatud lihtsustatud korras, ei anna uueks kapitali suuruseks ümmargust summat, on siinkohal otstarbekas ja mõistlik valida kapitali suurendamise tee.

Näiteks ainuosanikuga osaühingus, mille kapital on 40 000 krooni, on ametliku kursiga jagades leitav osakapitali suurus 2 556,47 eurot. Osakapitali vähim võimalik vähendamine 0,47 euro võrra, mis on võimalik läbi viia eelkirjeldatud lihtsustatud korras, annab uueks kapitali suuruseks 2 556 eurot. Soovides leida siiski „ümmarguse“ kapitali suuruse, peab osaühingu kapitali vähendama 6,47 euro võrra 2 550 euroni. Praktikas tähendab see aga seda, et osaühing peab sellisest vähendamisest  teavitama oma võlausaldajaid ning järgima äriseadustikus kehtestatud tähtaegu (võtab aega ühtekokku üle 3 kuu).

Kui ettevõtja soovib, et osakapitali suurus oleks aga näiteks „ümmargune“ 2560 eurot, on see võimalik saavutada ilma olulise ajakuluta ning võlausaldajate teavitamiseta, suurendades osakapitali 3,53 euro võrra näiteks rahalise sissemakse teel.

Arvestades, et lähenemas on 2010.a. majandusaasta aruannete koostamine ning kinnitamine, soovitame kaaluda fondiemissiooni võimalikkust (eeldab piisava omakapitali olemasolu) ning läbiviimist, mille tulemusena on võimalik leida ning registreerida ühingule uus „ümmargune“ kapitali suurus ilma reaalseid rahalisi sissemakseid tegemata, suurendades kapitali omakapitali arvel.

Artikli autorid on Kadri Kallas, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja
Katrin Altmets, advokaadibüroo SORAINEN jurist

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad