Seltsing: mis saab siis, kui koostöö lõpeb

Üha enam kasutatakse praktikas koostööks erinevate ettevõtete vahel seltsingulepingu vormi. Näiteks lepivad ettevõtted kokku, et teevad töö tellijale seltsingu või konsortsiumina - tellija ees vastutavad mõlemad töövõtjad ühiselt, kuid omavahelised suhted reguleeritakse seltsingulepingu alusel.

Paraku ei mõelda sageli läbi seda, mis juhtub, kui töövõtjate omavahelised suhted töö käigus sassi lähevad ning koostöö soovitakse enne tulemuse saavutamist lõpetada.

Seltsing on isikute ühise eesmärgi saavutamiseks loodud erinevate isikute ühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik. Seltsingu võivad moodustada ja seltsingulepingu sõlmida erinevad juriidilised isikud, sageli tehakse seda näiteks ühispakkumuse esitajate vahel, aga ka eraisikud - ka näiteks vabaabielu on vähemalt osaliselt tihti käsitletav seltsingulepinguna.

Paraku alati koostöö ei laabu ning mõnikord soovitakse omavahelised suhted lõpetada enne, kui ühine eesmärk saavutatud. Kuivõrd ettevõtjate praktika seltsingulepingutega ei ole veel väga pikaajaline, puututakse sellisel juhul kokku raskustega, milleks ei ole valmis kumbki pool. Eeldatakse, et kuivõrd seltsing ei ole registreeritud juriidiline isik, siis on tema lõpetamine organiseerimatu ja vormivaba. Tegelikult näeb seadus ette täpsed reeglid, millest seltsingu lõpetamisel juhinduda.

Kuigi sageli üritatakse pärast probleemide kerkimist võlad lepingupartneri lahendada jätta ning ise teenitud kasuga lahkuda, tuleb arvestada, et pärast seltsingulepingu lõppemist peab tegelikult toimuma seltsingu likvideerimine. Esmajärjekorras tuleb seltsinguvarast täita kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased. Kui võlausaldaja nõude üle on vaidlus või võlausaldaja võib selle esitada tulevikus, tuleb nõude täitmiseks vajalik hoiustada. Kui aga on juhtunud, et seltsinguvarast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisa, peavad seltsinglased nõude rahuldamiseks kaasama täiendavaid vahendeid. Mida suurem oli seltsinglase panus, seda suurem võib olla ka hüvitamisele kuuluv osa kahjumist.

Pärast kohustuste täitmist ülejäänud varast tuleb seltsinguvarast tagastada seltsinglaste panused ehk see, mis seltsingulepingu sõlmimisel seltsingusse nö sisse maksti, näiteks töövõtjate puhul materjali ostuks antud raha või seltsingu kasutusse antud tööpink. Küll aga ei tule hüvitist maksta panuse eest, mis seisnes teenuse osutamises ja eseme kasutusse andmises. Samuti puudub reeglina õigus üle antud panuse tagasisaamiseks juhul, kui seltsinguvara on vähenenud ning likvideerimise käigus tuleb võlgade katteks või seltsinglaste võrdseks kohtlemiseks panuste tagastamisel asuda vara müüma.

Alles pärast kohustuste täitmist ja panuste tagastamist saab asuda ülejäägi jagamisele, mis toimub proportsionaalselt seltsinglase panusele seltsingusse.
Seetõttu on oluline juba seltsingulepingu sõlmimisel läbi mõelda see, mis saab seltsingu likvideerimise või selle kahjumlikkuse korral. Kuivõrd seltsinglase panusest sõltub nii kasumi  jaotamine, ülejäägi tagastamine kui ka kahjumi katmine, on äärmiselt oluline juba panuse andmisel see korrektselt kas lepingu või üleandmisaktiga fikseerida. Seaduses eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Pool, kes leiab, et tema on seltsingu heaks rohkem teinud ning sellele rohkem andnud, peab oma väidet vaidluse korral ise tõendama.

Kahjuks ei puudu praktikast ka sellised juhtumid, kus ettevõetud projekt on osutunud oodatust märkimisväärselt kahjumlikumaks ning lepingupartnerid püüavad oma panuseid seltsingusse varjata: nii jääb väiksemaks ka rahaline vastutus kahjumi kandmisel. Selliste juhtumite vältimiseks on kirjalikud kokkulepped sageli asendamatud. Ka vajab rõhutamist, et kuna seltsingu kujul on tegemist lepingulise suhtega, siis on seltsinglased paljudes ülalkirjeldatud aspektides vabad kokku leppima seaduses sätestatust erinevalt - seejuures tuleb aga jälgida, et kahjustatud ei saaks seltsingu võlausaldajate huvid.

 

Artikli autor on Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo vandeadvokaat Siret Siilbek.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

KAARLI HAMBAPOLIKLIINIK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Tripod Grupp OÜ

30. november 2018

MAXIMA EESTI OÜ ootab oma meeskonda PALGAARVESTAJAT

Maxima Eesti OÜ

19. november 2018

Uudised

Tööriistad