Ametnikud keeravad isikuandmete kaitsega vindi üle

2008. aastal jõustunud isikuandmete kaitse seaduse rakendamisel ilmneb palju veidraid tõlgendusi, mis ettevõtjatel elu raskeks teevad. Samas kehtib meie seaduse aluseks olev Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 95/46/EC juba 1995. aastast.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste tegevuses on ette tulnud, et isikuandmete edastamisest keeldutakse isegi jõustunud otsust täitvale kohtutäiturile. Loomulikult on niisugune keeldumine reeglina põhjendamatu. Samas pere- või eriarsti juures koridoris koos teistega oodates hüütakse teid ikka perekonnanime pidi, kuigi just seal võiks kerkida küsimus delikaatsete isikuandmete kaitsest. Seega on isikuandmete kaitse osas on palju ebaloogilist. Ausatel inimestel on enda majandustegevus pigem raskemaks ja ebaausatel võlgu jäämine ning ärakadumine kergemaks tehtud.

Meie isikuandmete kaitse seaduses on öeldud, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Samas on üliettevaatlikult jäetud sisuliselt täpsustamata need juhud, mille puhul on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta.

Majandus- ja kutsetegevuse seisukohalt ei ütle just palju isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 p 4, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta lubatud andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Seadus ega  selle rakendajad ei suuda selgitada, mida tähendab siinkohal „lepingu täitmine või lepingu täitmise tagamine“. Kui laenuandja sõlmib laenusaajaga lepingu ja viimane kaob peale raha saamist ära, kas laenuandja võib siis andmeid omavalt riigiasutuselt neid taotleda? Praktikas see paraku ei õnnestu, sest asutused keelduvad hirmunult andmete väljastamisest.

Isikuandmed jagunevad nö tavalisteks isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks. Viimaste töötlemisele on täiesti põhjendatult kehtestatud rangemad nõuded. Samas lepingu täitmise või selle tagamise seisukohalt polegi delikaatsed isikuandmed reeglina asjakohased ega vajalikud. Küll aga on vajalikud nö tavalised isikuandmed nagu nimi, isikukood, tegelik elukoht ja muud kontaktandmed.

Isikuandmete kaitse seaduse tõlgendamisel ja lahenduste otsimisel tasub uurida, mida ütleb Euroopa andmekaitse direktiiv. Selle preambulas on öeldud, et seaduslik isikuandmete töötlemine peab toimuma andmesubjekti nõusolekul või olema vajalik seoses andmesubjekti jaoks siduva kokkuleppe sõlmimise või täitmisega, seadusest tuleneva kohustuse, üldiste huvidega seotud ülesande täitmise, avaliku võimu teostamise või mõne füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega ning tingimusel, et andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused ei ole ülimuslikud.

Teisiti öeldes ei ole isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta direktiivi järgi automaatselt keelatud. See võib olla õigustatud lepingu sõlmimiseks või täitmiseks. Erandina Eesti seaduse tekstist ilmneb direktiivi preambulast ka võimalus, et isikuandmete töötlemine on vajalik ja õigustatud seoses mõne füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega ning tingimusel, et andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused ei ole sealjuures ülimuslikud.

Euroopa andmekaitse direktiivis on ühtlasi öeldud, et asjaomaste huvide vahel tasakaalu saavutamiseks ja tulemusliku konkurentsi tagamiseks võivad liikmesriigid määratleda asjaolud, mille korral võib isikuandmeid kasutada või avalikustada kolmandatele isikutele seoses äriühingute või muude isikute tavapärase seadusliku äritegevusega.

Seega ei kohusta Euroopa andmekaitse direktiiv riiki ja kohalikku omavalitsust isikuandmeid kiivalt varjama, vaid liikmesriigi seaduses tuleb selgelt sätestada, millistel alustel ja kellele võib andmeid andmesubjekti nõusolekuta väljastada. Direktiivist on võimalik järeldada, et ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsejate huve tuleb arvesse võtta. Praegusel juhul on aga meie isikuandmete kaitse seadus liiga üldsõnaline ja ebatäpne, et ametnikud julgeksid seda erasektori põhjendatud huve arvestades rakendada.

Senikaua, kui isikuandmete töötlemine lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks ei ole kohtupraktikas selgeks vaieldud, tasub igasse füüsilise isikuga sõlmitud lepingusse sisse kirjutada viimase nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Veelgi praktilisem lahendus oleks füüsilise isiku poolt lepinguga antav nõusolek teha päringuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele füüsilise isiku elu- ja töökoha jms andmete saamiseks. See ei pruugi kõigis olukordades toimida, kuid kui andmetest huvitatud ettevõtjad ei katseta, siis ei ole lahendusi kuskilt tulemas.

 

 

 

 

 

Artikli autor on Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Ilmar-Erik Aavakivi.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Haanpaa Group is looking for a CREDIT CONTROLLER

Manpower OÜ

05. oktoober 2017

Uudised