Osaühingu asutamine sissemakseta – uuest aastast uus võimalus

Uuel aastal jõustuvad äriseadustiku muudatused, mis annavad füüsilistele isikutele võimaluse asutada osaühingut ilma sissemakset tegemata.

Väga väikese sissemaksega või ilma sissemakseta äriühingud on Euroopas tuntud juba aastaid. Eesti sissemakseta osaühingu mudeli aluseks on võetud peamiselt Saksamaa ja Suurbritannia regulatsioon.

Osaühingu asutamine sissemakset tegemata on võimalus isikutele, kes soovivad tegeleda äritegevusega, mis ei nõua ettevõtluse alustamisel suuri investeeringuid. Sissemakseta osaühingu puhul ei ole osanikud siiski täielikult vabastatud sissemakse tegemisest, vaid tegemist on nn nõuetepõhiselt asutatud osaühinguga. Sissemakseta osaühing ei ole äriühingu uus liik ning sellele kohaldub osaühingu kohta sätestatu, kuid teatavate erisustega. Selle peamine erinevus seisneb selles, et kui osaühingu tavapärasel asutamisel kohustub osanik tasuma sissemakse enne osaühingu äriregistrisse kandmist, siis sissemakseta asutamisel kohustub osanik tasuma sissemakse hiljemalt asutamislepingus märgitud aja jooksul.

Käesolevas artiklis toome välja olulisimad aspektid, millega peab osanik arvestama osaühingu asutamisel sissemakseta.

Osaühingu sissemakseta asutamisel märgitakse asutamislepingusse, et osanikud on kohustatud osakapitali tasuma osaühingusse kokkulepitud aja jooksul. Asutamislepinguga võib ka osakapitali sissemakse tegemise aja kindlaksmääramata jätta, kuid see ei tähenda, et osanikud oleksid sissemakse tegemisest täielikult vabastatud. Kuni nende tasumiseni vastutavad osanikud osaühingu ees kogu oma varaga selles ulatuses, mida nad on lubanud asutamislepinguga sissemakseks tasuda.

Juhul kui osaühingu suhtes kuulutatakse enne sissemaksete tegemist välja pankrot, siis pankrotimenetluses nõuab sissemaksed osanikelt välja pankrotihaldur. Osaühingu võlausaldajatele on oluline arvestada krediidi andmisel või lepingute sõlmimisel, et kui osanik ei ole sissemakset teinud ning osaühingul tekivad makseraskused, siis sissemakse tegemist saab nõuda ainult osaühing ning võlausaldajatel nõue osanike vastu sissemakse tegemiseks puudub. Asjaolu, et osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata saavad võlausaldajad kontrollida äriregistris osaühingu registrikaardilt.

Äriseadustik näeb ette kolm põhilist piirangut, millega osanikud osaühingu sissemakseta asutamisel peavad arvestama. Kõigepealt piirab seadus isikute ringi, kes saavad sissemakseta osaühingut asutada. Selline võimalus on ette nähtud ainult füüsilistele isikutele. Juriidiliste isikute puhul välistati sissemakseta asutamine põhjusel, et nende puhul ei täida uus asutamisvõimalus muudatuste peamist eesmärki – elavdada ja soodustada majanduse arengut.

Teiseks on võimalik sissemakseta osaühingut asutada ainult osakapitali suurusega kuni 25 000 eurot (s.o 391 165 krooni), et välistada liiga suurte osaühingu nõuete tekkimine osanike vastu ja kaitsta sellega osaühingu võlausaldajaid. Siiski vastutab osanik osaühingu ees asutamislepinguga kokkulepitud sissemakse ulatuses (milleks võib olla osakapitali sissemaks ja ülekurss), mis tähendab, et osakapitali suuruse piiramine ei välista siiski osaühingu ülekursist tulenevaid nõudeid osaniku vastu.

Lisaks on kuni sissemakse tasumiseni osaühingul keelatud teha osanikele väljamakseid (maksta dividende). See ei kehti osanikele töölepingu alusel makstava tasu ja juhatuse liikme tasu väljamaksmise kohta. Samas lubab seadus osaühingu sissemakse nõuet samaaegselt tasaarvestada osaniku nõudega saada osaühingust kasumit.

Osaühingut saab sissemakseta asutada nii rahalise kui ka mitterahalise sissemaksega. Sissemakse tasutakse hiljemalt hetkel, kui saabub osanike poolt sissemaksete tegemise tähtpäev. Sissemakse hindamisel ja tõendamisel kehtivad tavapärased osaühingu kohta seaduses sätestatud nõuded. Sissemakse tegemist tõendavad dokumendid tuleb esitada tähtpäeva saabumise järgselt äriregistrile, misjärel kustutab registripidaja osaühingu registrikaardilt märkuse, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata.

Siiski ei ole seadus täpsustanud, millal peab toimuma mitterahalise sissemakse hindamine ning selle kord ja aeg määratakse asutamislepingus. Samuti peab praktika kindlaks tegema, kuidas kohalduvad omavahel äriseadustiku § 142 lg 4 ning osaühingu sissemakseta asutamise regulatsioon olukorras, kus mitterahaline sissemakse tehakse kokkuleppel osaühingusse üle viie aasta möödumist arvates osaühingu registreerimisest. Äriseadustiku § 142 lg 4 annab osaühingule võimaluse nõuda osanikult sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse tegemise ajal on sissemakse väärtus nimiväärtusest väiksem ning nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates osaühingu äriregistrisse kandmisest.

Seega, kuna mitterahalise sissemakse väärtus on ajas muutuv, siis on soovitav pooltel juba asutamislepingu sõlmimisel põhjalikult läbi mõelda mitterahalise sissemakse võimalikult täpne väärtus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et sisseamakseta osaühingu asutamisega on seadustatud juba aastaid toimiv osaühingute asutamise praktika, kus peale osaühingu asutamist ja sissemakse tõendamist võetakse rahaline sissemakse osaühingust „kassasse“ välja.

Mujal Euroopas on väga väikse kapitaliga ettevõtete asutamine juba mõnda aega tuntud. Eesti sissemakseta osaühingu puhul on võetud aluseks eelkõige Suurbritannia 1-naelase kapitaliga ettevõte ehk limited ning Saksamaa 1-euro ettevõte ehk Mini-GmbH, kuid ometigi ei vasta Eesti mudel täielikult kummalegi neist. Kuna tegemist on Eesti õiguskorra jaoks uue regulatsiooniga, siis näitab praktika, kas seaduses on arvestatud kõiki Eesti õiguskorra nüansse ning seda milliseid täiendusi ja muudatusi on vajalik veel teha.

Artikli autorid on Ilmar-Erik Aavakivi, Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat  ja
Veronika Aunpu, Advokaadibüroo Aivar Pilv jurist


Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad