„Sisetehing“ riigihangete seadusega

Heade tavade rikkumine seaduste tegemisel ei ole enam haruldane. Siiski on riigihangete seaduse muudatusega (eelnõu 860 SE) toimuv jällegi klass omaette. Mõne nädalaga muudeti Euroopa Liidu (EL) õigusega kooskõlas olev eelnõu ELi õigusega vastuolus olevaks. Muudatus puudutab jõuliselt jäätmekäitlust.

Kehtiv riigihangete seadus ei vasta ELi õiguse nõuetele (vt Juridica III, 2008). Seaduses on ebaõigesti kirjas nn in-house (sisetehingu) erand. Erandi idee seisneb selles, et kui ostjal on võimalik teenuse või kauba sisseostmise asemel see ise ära teha, ei pea ta hanget korraldama. Seda ka siis, kui tegemist on eraldiseisva juriidilise kehaga, kes on hankijaga väga tihedalt seotud ja hankija vahetu juhtimise all.

Kehtiva seaduse vastuolu ELi õigusega kinnitab ka eelnõu seletuskiri. Ometi erinevad eelnõu Rahandusministeeriumist tulnud algtekst ja valitsuse suunamisel riigikogus praegu arutletav tekst nagu öö ja päev. ELi õigusele vastav eelnõu kirjutati vahepeal lihtsalt ümber.


Millest käib jutt?

11.novembril 2010 saatis valitsus Riigikokku eelnõu, millega muudetakse muuhulgas jäätmeseadust ja riigihangete seadust. Kõigi eelduste kohaselt võetakse seadus vastu juba 16.detsembril 2010 st kolm lugemist läbitakse kolme Riigikogu töönädalaga. Käimas on tõeline turbomenetlus.

Riigikogu majanduskomisjoni poole on pöördunud Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Paikuse vald ettepanekutega nende ärakuulamiseks. Nende ärakuulamisest keelduti.
Probleeme tekitava sätte sõnastust muudeti radikaalselt ja uue sõnastuse avalikust arutelust hoidutakse.

Miks otsustas majanduskomisjon eelnõu selles kontekstis ilma täiendava õigusliku ja majandusliku analüüsita saata Riigikogule lugemisele? Miks on seadusemuudatuse vastuvõtmisega niisugune tuli taga?

Kiire on sellepärast, et 1. jaanuarist jõustunuks muidu jäätmeseaduse muudatus, mis võimaldanuks kohalike omavalitsustel korraldada jäätmevedu ise või endale kuuluvate üksuste kaudu. Ehk siis 2010 suvel otsustas Riigikogu, et konkreetne erand on põhjendatud ja vajalik. 2010 detsembris visatakse see seadusest välja – ja seda üleöö.

Mida Riigikogu 2010 suvel mõtles? Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirjas nenditi, et ligi 400 000 elanikku ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga. See omakorda tähendab oluliselt kallimat prügiveo hinda. Niisamuti nentisid eelnõu autorid absurdset olukorda, et osalt on korraldatud jäätmeveo tagajärjel hind seda kallim mida lähemal asub prügila.

Suvel vastuvõetud muudatus oleks avaldanud tõsist survet konkurentsile. Eraoperaator pidanuks arvestama riskiga, et kui riigile eraoperaatori tegevuses midagi meeltmööda pole, võib ta töö ise ära teha. Hetkel menetletava muudatusega selline „viga“ kõrvaldatakse. Kaalutlused, mis juunis õigustasid in-house erandi kohaldamist (liiga kallis teenus ja probleemid konkursside vaidlustamisega), on nüüdseks unustatud.

Järjekindel jäätmepoliitika?

Olukorra muudab lausa farsiks see, et lisaks jäätmeseaduse muutmisele keelatakse riigihangete seaduses in-house erandi rakendamine teenuste kontsessioonile tervikuna. Eelnõu seletuskirjas viidatakse seejuures üsna üldiselt Euroopa Kohtu praktikale. Tegelikult ütleb Euroopa Kohus selgelt, et in-house erand kehtib ka teenuste kontsessiooni korral.

Seega lubab EL õigus ja Euroopa Kohtu praktika olukorda, kus kohalik omavalitsus korraldab jäätmeveo oma territooriumil läbi in-house tehingu, kui vastavad ranged eeltingimused on täidetud. Lahendus, mida eelnõu põhjendab Euroopa Liidu õigusega, on liikmesriikides lubatav ja kasutusel. Raske on mõista, kuidas on jõutud järelduseni, et regulatsioon (sh ka jäätmevaldkonnas) piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust samal ajal kui mitmed teised Euroopa Liidu liikmed (sh Soome) ja Euroopa Kohus on leidnud, et see selline erand ei riku Euroopa Liidu õigust.

Puänt on aga see, et eelnõu eksib ka nendes tingimustes, mida Euroopa Kohus in-house tehingu lubamiseks nõuab. Euroopa Kohus nõuab, et riik või omavalitsus peaks omama ulatuslikku jõudu ja vabadust oma allüksuse juhtimisotsuste üle. Selle asemel, et suurendada omaniku võimalusi juhtimises osaleda, piirab eelnõu omaniku otsustusõigust ja kehtestab omanikule ühehäälse otsustamise nõude. Niisiis ei kõrvalda eelnõu tegelikult vastuolu EL õiguse nõuetega ja Euroopa Kohtu praktikaga, kuigi seda seletuskirjas lubatakse.

Niisiis laseb seadusandja endale sisuliselt jalga. Muudatustega rikutakse EL õigust, piiratakse riigi õigust korraldada oma tegevust läbi riigi omandis ja kontrolli all olevate üksuste ja häbistatakse õigusloomet läbi järjekordse problemaatilise seadusesätte kiirmenetluse.

Eestis on jõuliselt välja arenenud turbomenetluste kava, millest ei olda nõus kergelt loobuma. Oleks soliidne võtta aeg maha, kuulata ära turuosalised ja teha vahelduseks ka korrektseid analüüsil ja ausal menetlusel põhinevaid otsuseid. Ehk jõuame nii ka elanike parimate huvide tagamiseni.

Artikli autorid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja advokaadibüroo Sorainen nõunik Allar Jõks.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

RICKMAN TRADE OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Rickman Trade OÜ

23. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad