.eu domeeni kasutamine võib tuua kohtuvaidluse igas liikmesriigis

Euroopa Kohus selgitas eile oma otsuses, et netikaupmehe veebilehe kättesaadavus teistes liikmeriikides ei too automaatselt kaasa ohtu, et tarbija saab netikaupmehe vastu pöörduda kohtusse oma elukohariigis.

Internetis kaupu ja teenuseid müüva kaupmehe vastu võivad teise liikmesriigi tarbijad pöörduda lisaks kaupmehe tavapärasele asukohariigi kohtule ka tarbija enda elukohariigi kohtusse, kui kaupade ja teenuste pakkumise asjaolud viitavad selgelt netikaupmehe tahtele müüa oma kaupu ja teenuseid ka tarbija asukohariigis.

Euroopa Kohus andis vastuse võrdlemisi keerulisele nii tarbijaid kui ka netikaupmehi puudutavale küsimusele – millise liikmesriigi kohtusse võib tarbija pöörduda, et lahendada vaidlust teises liikmesriigis asuva netikaupmehega. Või vastupidi, millise liikmesriigi kohtusse peaks pöörduma netikaupmees vaidluses tarbijaga. Tasub tähele panna, et kasutame mõistet "netikaupmees" väga laias tähenduses, hõlmates siia nii suuremad piiriüleselt tegutsevad netikaubamajad (e-poed) kui ka väikesed turismitalud, kes kinnitavad teisest liikmesriikidest pärit tarbijatele nende broneeringuid oma koduleheküljel avaldatud e-postiaadressi vahendusel.

Euroopa Nõukogu määrusest kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjadesvõib lihtsustatult öeldes välja lugeda, et juhul kui netikaupmehe tegevus „on suunatud“ liikmesriiki, siis selle liikmesriigi tarbija võib valida, kas pöörduda netikaupmehe vastu kohtusse netikaupmehe alalise asukoha liikmesriigis või tarbija enese alalise elukoha riigis.
Samas, netikaupmees võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

Värskes Euroopa Kohtu lahendis selgitaski kohus seda, mida tähendab tegevuse „suunamine“ teise liikmesriiki.
Kas asjaolu, et ühes liikmesriigis asutatud ettevõtja pakub oma teenuseid Interneti vahendusel tähendab, et need teenused on suunatud ka teistesse liikmesriikidesse? Jaatava vastuse korral tähendaks see, et tarbijatele rakenduksid väga soodsad kohtualluvuse reeglid – piltlikult öeldes võiks Internetis veebilehekülje avanud netikaupmees oodata kohtuasja ükskõik millises liikmesriigis, kus tema veebileht on klientidele kättesaadav.

Pelgalt asjaolu, et netikaupmehe veebilehega on võimalik tutvuda muudes liikmesriikides peale netikaupmehe enda asukohariigi, ei tähenda Euroopa Kohtu hinnangul, et netikaupmehe tegevus oleks suunatud ka teistesse liikmesriikidesse. Samas rõhutas kohus, et tarbijatel on võimalus pöörduda oma elukohariigi kohtusse siis, kui netikaupmees on väljendanud tahet luua kaubanduslikke suhteid liikmesriigis, kus asub tarbija alaline elukoht.

Seega netikaupmehe ja tarbija vahelise lepingu puhul tuleb uurida, kas enne lepingu sõlmimist selle konkreetse tarbijaga võis olemasoleva informatsiooni põhjal võib järeldada, et ettevõtja kavatses astuda kaubanduslikesse suhetesse tarbijatega, kelle alaline elukoht on teistes liikmesriikides, sh riigis, kus elab kõnesolev tarbija, pidades silmas seda, et ettevõtja oli valmis niisuguste tarbijatega lepingu sõlmima. Näiteks leidis kohus, et niisuguse infona ei saa käsitleda ettevõtja e-posti- või tema postiaadressi äranäitamist veebilehel, samuti telefoninumbri märkimist ilma rahvusvahelise suunakoodita. Sellise info äranäitamine ei anna alust järeldada, et ettevõtja suunab oma tegevust mõnda teise või mitmesse teise liikmesriiki.

Samas andis kohus ka mitteammendava loetelu asjaoludest, mis võivad anda alust järeldada, et netikaupmees suunab oma tegevust liikmesriiki, kus asub tarbija alaline elukoht:

– tegevuse rahvusvaheline laad;

– kirjeldus selle kohta, kuidas – millist teed kaudu – on võimalik muudest liikmesriikidest jõuda sinna, kus netikaupmees tegutseb;

– niisuguse keele või vääringu kasutamine, mis erineb sellest, mida tavapäraselt kasutatakse liikmesriigis, kus on netikaupmehe asukoht, ning võimalus teha broneeringuid ja saada selle kohta kinnitus teises keeles;

– telefoninumbri äramärkimine koos rahvusvahelise suunakoodiga;

– kulutuste tegemine selleks, et teiste liikmesriikide tarbijad saaksid otsingumootori kaudu hõlpsalt jõuda ettevõtja või vahendaja veebilehele;

– esimese tasandi domeeninimena internetilehe aadressis ettevõtja asukohariigi domeeninimest erineva nime kasutamine;

– ning viide rahvusvahelisele klientuurile, mis koosneb eri liikmesriikidest pärit klientidest.

Artikli autord on
Kaupo Lepasepp, advokaadibüroo SORAINEN partner ja
Mihkel Miidla, advokaadibüroo SORAINEN advokaat.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad