Kriisi õppetunnid audiitorluses

Tark õpib teiste vigadest, rumal ei õpi omagi vigadest. Audiitortegevuses üritatakse jääda vahepeale ja võtta õppust majanduskriisis saadud õppetundidest.

Kuigi audiitoreid ega vigaseid finantsaruandeid peeta üldiselt majanduskriisi põhjustajateks, vaid ikka  spekulatiivsust ja finantsvõimendust, on seni pööratud vähe tähelepanu sellele, kuidas saaks parandada auditi funktsiooni, et kaasa aidata suurema finantsstabiilsuse saavutamisele.

Asjaolu, et alates 2007. aastast kuni 2009. aastani kandsid paljud pangad märkimisväärseid kahjumeid bilansilistelt ja bilansivälistelt positsioonidelt, tõstatab mitte ainult küsimuse, kuidas audiitorid saavad nende perioodide kohta oma klientidele koostada märkusteta auditiaruandeid, vaid ka küsimuse praeguse õigusraamistiku sobivuse ja piisavuse kohta. Seepärast näib asjakohane, et finantsturu õigusreformi üldises kontekstis arutletakse veelgi ja analüüsitakse hoolikalt nii auditi rolli kui ka auditi ulatust (Roheline raamat. Auditi poliitikavaldkond: kriisi õppetunnid, Euroopa Komisjon 2010).

Audiitortegevuse alguseks peetakse ca 200 aasta tagust aega Suurbritannias (Ülevaade: Kes on audiitor ning mis on tema ülesanded, Audiitorkogu 2009), kui ettevõtete omanikud hakkasid rohkem rantjeede elu nautima ja enda asemele tegevjuhte palkama. Kuna otsene omanikupoolne kontroll vähenes, oli vaja seda kompenseerida uue kontrolliliigi loomisega, mida hakkaski täitma sõltumatu ettevõtteväline kontrollija – audiitor.

Auditites tõuseb taas au sisse sisu üle vormi printsiip

Kaasaegne audit on arenenud tulude, kulude, varade ja kohustiste üksikasjalikust kontrollist riskipõhiseks lähenemisviisiks. Vastutus aruannete koostamise eest lasub aruande koostaja juhtkonnal. Audiitori ülesandeks on suurendada kindlustunnet finantsaruannete reeglitele vastavuse kohta. Seega ei ole eesmärgiks kontrollida mitte niivõrd seda, kes ja kuidas on aruande koostanud, vaid kas sõltumatud kolmandad osapooled saavad aruannet lugedes õige ja õiglase pildi aruandekohustuslase finantsseisust ja tulemist. Viimase aja praktika aga kipub olema, et audit on pigem suunatud kontrollimaks, kas finantsaruanded on koostatud vastavalt kohaldatavale finantsaruandluse raamistikule ning vähem suunatud kontrollimaks, kas aruanded kajastavad õigesti ja õiglaselt finantsseisundit ja tulemust.

Avalikkuse piiratud arusaam audiitori rollist

Avalikkusel on vägagi piiratud arusaam audiitori kutsetegevusest. Üldjuhul eeldatakse põhjendatamatult, et auditeeritud aruanne tähendab, et aruandes vigu sees ei ole. Lisaks arvatakse sageli, et finantsaruanne on nagu faktileht, kõik ongi nii nagu kirjas ja see, mis kirjas, on absoluutne tõde. Ei.

Tänapäeva majanduskeskkond on dünaamiline ning samavõrd dünaamilised on ka finantsaruanded. Mida suurem ettevõte, keerulisemad toimimispõhimõtted, uuemad tegevusvaldkonnad, seda rohkem sisaldab finantsaruanne juhtkonnapoolseid hinnanguid ja valikuid erinevate lubatud alternatiivide vahel. Seega ei saa olla ühte ja ainumast tõde finantsaruannete kohta ja aruande lugeja peab iseseisvalt kujundama oma seisukoha ettevõtte kohta, võttes arvesse lisaks aruandes toodud numbrilistele näitajatele ka kasutatud arvestuspõhimõtteid, juhtkonnapoolseid hinnanguid, audiitori seisukohta ja muud infot.

Märkus audiitori aruandes pole karistus ega häbimärk

Vähemalt Eestis omab märkus(t)ega audiitori järeldusotsus negatiivset alatooni ning sageli püütakse märkust iga hinna eest vältida. Just nimelt iga hinna eest, andes mõista, et mõne teise audiitori käest oleks teistsuguse järeldusotsuse saanud, tehes, raamatupidamisterminite keeles, sellega vara väärtuse testi audiitori suurimale varale – sõltumatusele.

Tegelikult pole märkus(t)es audiitori arvamuses midagi halba ei aruande koostaja ega lugeja jaoks. Hoopis vastupidi. Arvamuste paljusus ning eriarvamused ongi üheks heaks märgiks läbiviidud auditi kvaliteetsuse kohta. Märkused audiitori aruandes annavad lugejale võimaluse, sageli panevad lausa kohustuse, oma arvamus kujundada või pool valida, nõustudes kas siis aruande koostaja või audiitori seisukohaga.

Artikli autor on Mart Nõmper, Rödl & Partner Audit OÜ vandeaudiitor

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Cinamon is looking for a FINANCE MANAGER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised