Kas töövaidluskomisjoni menetlusega seotud õigusabikulusid hüvitatakse?

Töösuhetes tekkivate lahkarvamuste korral on nii tööandjatel kui ka töötajatel võimalik individuaalse töövaidluse lahendamise põhimõtetest lähtuvalt valida, kas pöörduda oma nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Juhul, kui nõude rahaline suurus seda võimaldab (töövaidluskomisjonis menetletakse nõudeid, mille kogusumma ei ületa 150 000 krooni), esitatakse nõue praktikas pigem töövaidluskomisjonile.

Põhjuseid, miks töövaidluskomisjoni eelistatakse kohtule on vähemalt kaks. Esiteks on tegemist suhteliselt kiire menetlusega, sest erinevalt maakohtust, kus nõude menetlemine võib aega võtta enam kui aasta, peaks töövaidluskomisjon vaatama esitatud avaldused läbi ühe kuu jooksul (praktikas on see aeg reeglina siiski mõnevõrra pikem). Teiseks põhjuseks on aga kindlasti asjaolu, et erinevalt hagiavalduse esitamisest kohtusse on töövaidluskomisjonile avalduse esitamine riigilõivuvaba.

Samas tuleb töövaidluskomisjoni pöördujal arvestada sellega, et kuigi tal on võimalik riigilõivusumma pealt esialgu kokku hoida, võivad töövaidluskomisjonis tehtavad kulutused õigusabile selle kokkuhoiu sisuliselt nullida. Nimelt ei saa töövaidluskomisjonis nõuda töövaidlusega seoses kantud menetluskulude (eeskätt õigusabikulude) hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtete alusel, mille kohaselt kannab isik, kelle kahjuks otsus tehti, reeglina ka teise poole menetluskulud, sh kulud õigusabile.

Siiski on töövaidluskomisjon mõistnud oma hiljutises lahendis vähemalt ühel juhul töötajalt tööandja kasuks välja ka lepingulise esindaja kulud, kusjuures need kulud hõlmasid muuhulgas ka töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulusid.

Kõnealuses asjas esitas tööandja töövaidluskomisjonile nõude, milles palus mõista töötajalt välja tahtliku töökohustuste rikkumisega tööandjale tekitatud kahju. Enne töövaidluskomisjoni poole pöördumist oli tööandja üritanud töötajaga ka kohtuväilise kokkuleppe osas läbirääkimisi pidada, kuid kahjuks kokkuleppele ei jõutud. Tulenevalt sellest, et suhtlemine töötajaga toimus tööandja lepingulise esindaja vahendusel, kandis tööandja seoses võlgnevuse sissenõudmisega juba enne töövaidluskomisjonile avalduse esitamist täiendavat kahju õigusabikulude näol. Töövaidluskomisjonis suurenesid kulutused aga veelgi.

Selleks, et töötaja hüvitaks tööandjale ka kahju sissenõudmisega tekitatud täiendavad kulud õigusabile, esitas tööandja vastava nõude töövaidluskomisjonile, kuid tugines võlaõigusseaduse regulatsioonile. Tööandja lähtus nõude esitamisel õiguskirjanduses ning kohtupraktikas väljendatud seisukohast, mille kohaselt on õigusabikulusid võimalik teatud juhtudel käsitleda ka võlausaldaja (antud juhul tööandja) otsese varalise kahjuna. Nimelt sätestab võlaõigusseadus (VÕS), et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, kusjuures varaliseks kahjuks on eelkõige otsene varaline kahju ning saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt loetakse otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas ka kahju hüvitamise nõuetega seotud kahju. Viimatinimetatud sättele tuginedes esitatigi töövaidluskomisjonile lisaks töölepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele ka nõue õigusabikuludega seotud kahju hüvitamiseks.

Töövaidluskomisjon nõustus tööandja käsitlusega ning rahuldas tööandja eeltoodud nõude, asudes seisukohale, et kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei näe ette avalduse esitamisega ja töövaidluse menetlemisega seotud kulude hüvitamist töövaidluskomisjonis, ei välista see siiski nimetatud kulude sissenõudmist muudel õiguslikel alustel. Töövaidlusorgan viitas, et antud juhul hõlmas tööandjale tekitatud kahju ka kulutusi, mda ta pidi tegema kahju kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, mistõttu on nende väljamõistmine töötajalt põhjendatud.
 
Seega on vähemalt teatud juhtudel võimalik esitada töövaidluskomisjonile nõue ka õigusabikulude väljamõistmiseks.

Nagu töövaidluskomisjon antud juhul märkis, tuleb vastavaid kulusid käsitleda kahjunõudena, mille väljamõistmist individuaalsete töövaidluste lahendamise regulatsioon ei piira. Kindlasti ei ole eeltoodud regulatsioonile tuginedes võimalik alati töövaidluskomisjonile õigusabikulude väljamõistmise nõuet esitada, kuid julgeme väita, et vähemalt töösuhetes tekitatud kahju hüvitamise nõuete korral peaks see olema võimalik. 

Artikli autor on Kairi Tuulmägi, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

NORDWOOD otsib RAAMATUPIDAJAT

NORDWOOD

25. september 2017

Posti Group is looking for a TEAM LEADER

Manpower OÜ

08. oktoober 2017

Uudised