Võimalused riigihanke korraldamata jätmiseks ahenemas?

Riigihangete seaduse kavandatav muudatus tagab tulevikus ka kolmandatele isikutele võimaluse võrdsetel alustel konkureerida riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingu või sihtasutusega teenuste kontsessiooni andmise riigihangetel, millele praegu on võimalik kohaldada in-house erandit.

Riigikogu menetluses on seaduseelnõu, mille eesmärgiks on riigihangete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmine. Nimetatud eelnõu eesmärgiks on täpsustada kehtiva riigihangete seaduse sätteid, muuta regulatsioon selgemaks ja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud praktilised probleemid. Eelnõu sisaldab ka sisetehingute ehk nn in-house tehingute  (tehingud, mil hankijad ei ole kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korda järgima) regulatsiooni olulist täiendamist võrreldes seni kehtinud seadusega. Üheks oluliseks muudatuseks on, et välistatakse täielikult teenuste kontsessiooni andmine sisetehingute korras.

Milline on kehtiv regulatsioon?

Teenuste kontsessiooni näol on sisuliselt tegemist olukorraga, kus isikule antakse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt õigus mingi teenuse osutamiseks ning sellel isikul on selle teenuse osutamise eest õigus saada tasu. Märgitud teenusteks on riigihangete seaduse lisa kohaselt muuhulgas hooldus- ja remonditeenused, reklaamteenused, hoonete koristamise ja kinnisvarahalduse teenused jne. Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt toimub teenuste kontsessiooni andmine reeglina hankelepinguga. Euroopa Kohus on leidnud ning ka Riigikohus on asjas 3-3-1-66-10 märkinud, et kontsessiooni andmine peab põhinema objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja varem teada olevatel kriteeriumidel, et kaalutlusõiguse teostamine oleks piiritletud ja seda ei saaks meelevaldselt kasutada.

Siiski sätestab riigihangete seadus ka erandi, mille kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seaduses sätestatut rakendama, kui hankija sõlmib lepingu:

• äriühinguga, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad otseselt sellele hankijale või talle koos teiste hankijatega, või

• sihtasutusega, mille ainuasutaja on see hankija või mille kõik asutajad on see hankija koos teiste hankijatega, ja

• mille tegevus on peamiselt seotud asjade müümisega, teenuste osutamisega või ehitustööde tegemisega tema osanikuks või aktsionäriks või asutajaks olevatele hankijatele,

• tingimusel, et see äriühing või sihtasutus on hankijale müüdavad asjad või asjade valmistamiseks, teenuste osutamiseks või ehitustööde tegemiseks vajalikud vahendid hankinud samas korras, nagu oleks riigihangete seadusest lähtuvalt pidanud hankima see hankija ise.

Niisiis on kehtiva riigihangete seaduse kohaselt lubatav olukord, kus riik või kohalik omavalitsus annab teenuse, mille üleandmine peab üldjuhul toimuma riigihanke korras, üle äriühingule või sihtasutusele, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele, ilma riigihanget korraldamata. Seega in-house tehingute puhul kolmandatel isikutel sisuliselt puudub võimalus konkureerida riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingu või sihtasutusega.

Milliseid muudatusi kavandatakse eelnõuga?

Eelnõu kohaselt soovib seadusandja aga sisestada riigihangete seadusesse uue paragrahvi „14(1) Sisetehing“, millega reguleeritakse varasemast täpsemalt sisetehingutega seonduvat. Nimetatud eelnõu paragrahv sisaldab muuhulgas nõuet, mille kohaselt sisetehingu võib sõlmida, kui sellega ei anta teenuste kontsessiooni. Seadusandja on, tuginedes Euroopa Kohtu praktikale, asunud seisukohale, et avaliku teenuste kontsessiooni andmisel ei saa puududa avaliku konkursi väljakuulutamine.

Seega eelnõu olemasoleval kujul vastuvõtmine ja jõustamine tähendaks, et tulevikus on sisetehingute erandi kohaldamine teenuste kontsessiooni andmisel välistatud. Korraldada tuleb riigihange, mis omakorda võimaldab kolmandatel isikutel võrdsetel alustel konkureerida riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingu või sihtasutusega teenuste kontsessiooni andmise riigihankel. Sealjuures on eelnõus muudest teenusest olulisemaks peetud jäätmekäitlusega seonduvaid teenuseid.

Nimelt sisaldab eelnõu ka jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse muudatust, millega sõnaselgelt sätestatakse, et jäätmekäitlusega seotud teenuste tellimisele ei kohaldata riigihangete seaduses sisetehingutele sätestatut. Jäätmekäitlusega seonduvate teenuste eristamise vajaduse põhjendust võrreldes muude teenustega eelnõust ega eelnõu seletuskirjast kahjuks ei nähtu.

Kokkuvõtlikult, riigihangete seaduse kavandatavate muudatuste tänasel kujul kehtestamine ning jõustamine välistaks teenuste kontsessiooni andmise in-house erandile tuginedes. Sellega võimaldataks tulevikus kolmandatel isikutel võrdsetel alustel konkureerida riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingu või sihtasutusega teenuste kontsessiooni andmise riigihangetel. Kuna käsitletud muudatus aitab tagada võrdset kohtlemist, mittediskrimineerimist ja läbipaistvust teenuste kontsessiooni andmisel, on tegemist artikli autori arvates positiivse muudatusega riigihangete regulatsioonis.

Artikli autor on Alvin Rödl ja Partner vandeadvokaadi abi Tõnis Juurmann

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad