Töövõtulepingu lõpetamine tellija poolt – mis saab töövõtja tasust?

Olenemata majanduse või tähtede hetkeseisust tuleb töövõtulepingute puhul tihti ette rikkumisi, ebakõlasid või lihtsalt äriplaanide muudatusi, mis tingivad lepingu ennetähtaegse lõpetamise tellija poolt.

Töövõtusuhetes on oluline teha vahet tellija poolt lepingu korralisel ülesütlemisel ja lepingust taganemisel töövõtja rikkumise tõttu, kuna kasutatavast vahendist sõltub muuhulgas see, kas töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tasu juba tehtud töö või veel tegemata töö eest.

Esiteks on vajalik eristada lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist. Taganemise eelduseks on töövõtjapoolne oluline lepingurikkumine, ülesütlemine võib toimuda aga ka vaid seetõttu, et tellija nö mõtleb teenuse/töö suhtes ümber või ei soovi mingil muul, sealhulgas töövõtjast täiesti olenematul põhjusel tööd/teenust enam saada.

Tellija poolt lepingust taganemisel ei ole töövõtjal õigus nõuda tasu tehtud töö eest

Tellija taganemise korral, kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, võib kumbki pool nõuda enda poolt antu tagastamist, kui ta ka ise kõik teiselt poolelt saadu tagastab. Praktikas esitavad töövõtjad pärast taganemise toimumist tihti tellijale ka tasunõude taganemise hetkeni teostatud tööde eest. Oluline on siinjuures märkida, et ehkki juba üleantu tuleb taganemise korral küll teisele poolele välja anda, ei tulene seadusest võimalust, et töövõtja saaks juba tehtud töö eest tellijalt tasu/hüvitist nõuda, lepingujärgse kogutasu nõudmisest rääkimata.

On mõistetav, et töövõtja tahab saada tasu töö eest, mida ta tegelikult juba on teinud. Paraku ei pruugi tellijal sellise töö vastu enam mingit huvi olla ja seetõttu ei tulene tellijale ka töö eest tasumise kohustust. Ehk teisisõnu, tellija taganemise korral kaotab töövõtja oma tasunõude täies ulatuses. Erandiks võiks lugeda vaid selliseid olukordi, kus töövõtja on tööd teinud tellijale kuuluval asjal (näiteks kinnisasjal) ning töövõtja poolt loodu eraldamine ei ole sellest objektiivselt võimalik (maja vundamenti üles ei kaevata). Kõigil muudel juhtudel aga töövõtjal õigus tasule tegelikult puudub (näiteks juhtumil, kus sünnipäevaks tellitud tordil on peal vale inimese nimi)

Tellija poolt töövõtulepingu ülesütlemisel on töövõtjal õigus lepingujärgsele tasule

Töövõtulepingute regulatsiooni on seadusandja lisanud ka ühe olulise erisätte, nimelt on tellijal võimalus töövõtuleping igal ajal, olenemata põhjusest, üles öelda. Seega on tellijal õigus tellitud teenuse osas igal ajal nö „ümber mõelda“. Siiski tuleb arvestada, et selliste meelemuutustega võivad kaasneda tegelikult ebameeldivad õiguslikud tagajärjed, mis seadust lugedes esmapilgul silma ei hakka ning mille üle tihti ka madalametes kohtuastmetes vaieldakse.

Sellekohase ülesütlemise korral on nii tellija kui töövõtja aspektist oluline, et töövõtjal säilib pärast ülesütlemist õigus kogu lepinguga kokkulepitud tasule, v.a. juhul, kui ülesütlemine toimub töövõtja rikkumise tõttu. Lihtsustatult tähendab märgitu seda, et töövõtja ei pea tööd tegema, kuid tasu saab ta nõuda ikka. Tasust arvatakse maha see, mille töövõtja kokku hoidis (ehk kulutused tööjõule, masinatele, materjalidele jms, mida töövõtja ei pidanud tasu saamiseks tegema) ning see, mille töövõtja oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks mõistlikult võinud omandada (näiteks puhastusteenust osutav ettevõte kasutas või oleks saanud kasutada oma tööjõudu ja võimekust ülesöeldud lepingu objekti asemel teise tellija objektil ning sai/oleks saanud sealt tulu).

Kuigi võib tunduda, et selline seaduse regulatsioon tagab tellija õiguste piisava kaitse, ei pruugi see tegelikult nii olla. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaidluse korral peab tasu suurust tõendama töövõtja, kuid tasunõuet vähendavate eelduste täitmist ja vähendamise ulatust peab tõendama tellija. Praktikas ei ole sageli tellijatel võimalust tõendada töö tegemisega seotud kulusid. Seda, kas ja millises ulatuses oleks töövõtja oma tööjõudu saanud kasutada mõnel muul objektil, on tellijal kui töövõtja äritegevuse suhtes kõrvalisel isikul peaaegu võimatu tõendada. Seega praktilisest aspektist on tõendamiskoormis vaidluste korral jagatud selliselt, et tellija väited mahaarvamiste olemasolu ja suuruse kohta jäävad sageli paljasõnalisteks.

Kuna säte pole imperatiivne ja lepingus võib kokku leppida ka teisiti, võiks tellija huvides töövõtulepingus välistada lepingu ennetähtaegse lõpetamise nimetatud tasunõude esitamise ning poolte õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks võiks lepingupooled selle asemel kokku leppida töövõtjale kindlaksmääratud suurusega hüvitise maksmises.

Seega tuleb töövõtulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel nii lepingust taganemise kui ülesütlemise korral tellijal eelnevalt läbi mõelda, millised õiguslikud tagajärjed ja kohustused talle lepinguga kaasnevad. Samuti on eelmärgitud regulatsiooni tundmine oluline töövõtjale tema õiguste kaitsel.    

Artikli autor on Veiko Viisileht, Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat. 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Rödl & Partner - Äri ja Õigus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad