Kriitilise pilguga aktsiisikaupade käitlejatele määratavatest tagatistest

Meedias on olnud korduvalt juttu olnud sellest, kuidas Maksu- ja Tolliamet püüdis möödunud suvel asuda kütuseturul n-ö korda looma, esitades valdavale osale majandustegevuse registris registreeringut omanud kütuse käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele nõude esitada tagatis tekkida võiva maksukohustuse katteks.

Tagatise määramise otsustes tugineti käesoleva aasta algusest käibemaksuseaduses sisalduvale paragrahvile, mis annab maksuhaldurile õiguse nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote käitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist maksukorralduse seaduses kehtestatud korras. Vastavalt seaduseelnõu seletuskirjale lisati nimetatud säte seadusesse eesmärgiga võidelda tõhusamalt aktsiisikaupadega seonduvate käibemaksupettustega. Seaduseelnõu seletuskiri näeb ette, et tagatise määramine maksuhalduri poolt peab toimuma kaalutlusotsuse põhimõttel, mille langetamisel arvestatakse isiku usaldusväärsust, andes hinnangu tema maksukäitumisele.

Kahjuks maksuhaldur nimetatud põhimõttega ei arvestanud, vaid väljastas sisuliselt identse sisuga otsuse kõigile adressaatidele, jättes arvesse võtmata iga konkreetse käitleja senise maksekäitumise ja usaldusväärsuse. Tagatist nõuti teiste hulgas ka nendelt ettevõtjatelt, kes ei ole hoolimata vastava registreeringu olemasolust juba aastaid kütuse käitlemisega tegelenud.

Maksuhaldur ei vaevunud välja selgitama, kas konkreetse registreeringut omava isiku puhul eksisteeris tema majandustegevust arvestades võimalus vedelkütusega tehtavate tehingute tulemusena käibemaksukohustuse tekkimiseks, mille täitmise tagamiseks annab maksuseadus  maksuhaldurile õiguse tagatist nõuda. Tagatise määramist põhjendati otsustes tihti üksnes asjaoluga, et kütusetehingute puhul esineb suur maksurisk. Artikli autor peab siinkohal vajalikuks märkida, et juhul kui nimetatud asjaolu saaks tõepoolest asjakohaseks pidada, annaks see õiguse nõuda tagatist eranditult kõigilt kütuse käitlejana registreeritud ettevõtjatelt ilma sisulist kaalumist läbi viimata.

Ühtlasi ei selgunud maksuhalduri poolt massiliselt laiali saadetud tagatise määramise otsusest, millisest metoodikast lähtudes nõutava tagatissumma suuruseni jõuti ning miks lähtuti tagatise ulatuse määratlemisel maksukohustuslase viimaste maksustamisperioodide käibest tervikuna, mitte aga konkreetselt kütuse käitlemisel tekkinud maksustatavast käibest. Osade isikute puhul ei vaevunud maksuhaldur välja selgitama isegi nende varalist seisu, märkides otsuses, et isikul registervara puudub, kuigi näiteks tegelikult kuulus kütuse käitlemisega tegelevale ettevõtjale liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk.

Eelnimetatud asjaolud kogumis viitasid ühemõtteliselt sellele, et maksuhaldur valis kergema vastupanu tee ning jättis tagatise määramise otsuseid tehes seaduse nõudeid eirates iga konkreetse isiku osas kaalumise sisuliselt teostamata. Selle asemel, et iga kütuse käitleja maksekäitumist ja usaldusväärsust individuaalselt hinnata, otsustati kõiki õilsa eesmärgi nimel ühe vitsaga lüüa. Paljud tagatise määramise otsuse saanud ettevõtjad sellist praktikat ei aktsepteerinud ning pöördusid oma õiguste kaitseks ja otsuse vaidlustamiseks kas vaidega Maksu- ja Tolliameti keskasutuse või siis kaebusega halduskohtu poole. 

Saades ilmselt aru väljastatud otsuste õigusvastasusest ja kohtuvaidluste perspektiivitusest, asus maksuhaldur mõni aeg hiljem neid oma initsiatiivil kehtetuks tunnistama.

Käesoleva artikli autoril puudub täpne ülevaade sellest, kui paljud vaidlustatud tagatise määramise otsused kas vaidemenetluse või kohtumenetluse käigus maksuhalduri enda poolt kehtetuks tunnistati, kuid jõustunud kohtulahendite andmebaasist võib käesoleval ajal leida üle kümne kohtumääruse, millega halduskohtumenetlus kaevatava tagatise määramise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu lõpetati. Otsuste kiire kehtetuks tunnistamine ei päästnud maksuhaldurit siiski kaebuste esitajate menetluskulude hüvitamise kohustusest.

Kohtu poolt maksuhaldurilt väljamõistetud ja kaudselt maksumaksja kanda jäänud menetluskulude kogusumma on kuuekohaline, jäädes ühe menetluse puhul keskmiselt vahemikku 12 000 – 13 000 krooni. Nende kütuse käitlejate suhtes, kes tagatise määramise otsuse peale vaide või kaebuse esitasid ja otsuse kehtetuks tunnistamise saavutasid, on maksuhalduri piirkondlik struktuuriüksus alustanud menetlust, et käitlejatelt uuesti tagatise esitamist nõuda, kuid seekord juba vähemalt formaalselt seaduse nõudeid järgides.

Paratamatult tekib küsimus, kas haldusmenetlust ei oleks saanud juba esimesel korral nõuetekohaselt läbi viia ja seeläbi riigi rahalisi vahendeid kütuse käitlejate poolt kantud advokaadikulude hüvitamise asemel mõistlikumalt kasutada?
Hetkel tuleb ametnike praak maksumaksjal kinni maksta.

Puudulik regulatsioon

Mis aga ülaltoodust veelgi olulisem – kohtumenetluste käigus leidis sisuliselt tõendamist asjaolu, et aasta algusest käibemaksuseaduses sisalduv tagatist puudutav regulatsioon on puudulik. Halduskohus viitas tagatise määramise otsuste peale esitatud kütuse käitlejate kaebusi menetledes tõsiasjale, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon selle kohta, mis toimub juhul, kui isik jätab käibemaksuseaduses nimetatud ja temalt nõutava tagatise esitamata. Seega ei võimalda kehtiv õiguslik regulatsioon kaasa tuua õigusjärelmit, mis tagaks tagatise määramise otsuse täitmise.

Kohus hindas kurioosseks ja ühteaegu avalik-õiguslikule suhtele tavapäratuks olukorda, kus seadusandja on jätnud tagatise esitamise kohustuse täitmise haldussunnivahenditega tagamata. Puudulikust regulatsioonist tulenevalt ei ole maksuhalduril võimalik hetkel rakendada meetmeid alkoholi, tubakatoodete või kütuse käitlemisega tegelevate isikute suhtes, kes neile esitatud tagatise esitamise nõuet lihtsalt ignoreerivad ja täita ei suvatse. Seni, kuni seaduse tasandil tagatise esitamata jätmise puhuks sunni rakendamise võimalust ette ei nähta, on tagatise esitamine tekkida võiva maksunõude katteks hoolimata maksuhalduri nõudest sisuliselt vabatahtlik.

Samas on kuulda  olnud, et maksuhalduri ametnikud on näiteks kütuse käitlejate esindajatele eraviisiliselt mõista andnud, et edaspidi kütuse müügitehingute toimumise tõendamisel ostja hoolsuskohustuse järgimist hinnates on muuhulgas kavas arvesse võtta asjaolu, kas viimane on kütuse müügitehingu teinud tagatise esitanud või mitteesitanud müüjaga. Sellisel juhul tuleks Maksu- ja Tolliametil muidugi eelnevalt hoolt kanda, et nimekiri tagatise esitanud kütuse (aga ka alkoholi ja tubakatoodete) käitlejatest ameti poolt veebilehel teatavaks tehtaks.

Hetkel puudub avalikult kättesaadav info selle kohta, kellelt maksuhaldur käibemaksuseaduse alusel tagatist on nõudnud ja kes selle on esitanud. Nagu eespool juba märgitud, tunnistas maksuhaldur osad vaide- ja halduskohtumenetluse korras vaidlustatud tagatise määramise otsused nende õigusvastasust mõistes ise kehtetuks ja viib tagatise määramise vaidlustanud kütuse käitlejate suhtes parasjagu läbi menetlusi tagatise uueks määramiseks. Seetõttu ei ole veel lõplikult selge, kui paljudelt alkoholi, tubakatoodete ja kütuse käitlejatelt ning millises ulatuses tekkida võiva maksukohustuse katteks tagatist nõutakse. Täiendavalt tuleb märkida, et üksnes kauba ostmine tagatise mitteesitanud müüjalt ei saa olla eraldi võetuna faktiks, mis tõendab hoolsuskohustuse eiramist kauba ostja poolt.

Paraku tuleb tõdeda, et eelnevalt kirjeldatud kohtu poolt osundatud puudujääk aktsiisikaupade käitlejatele määratava tagatise regulatsiooni osas ei ole kaugeltki ainuke. Seadus ei reguleeri näiteks olukorda, kuidas peaks toimuma tagatise vabastamine juhul, kui ettevõtja otsustab loobuda tegutsemast aktsiisikauba käitlemist eeldaval tegevusalal ja vastav registreering kustutatakse majandustegevuse registrist. Sellisel juhul ei saaks seni kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikul enam tekkida aktsiisikaupade käitlemise tulemusena maksukohustust, mille täitmise tagamiseks maksuhaldur temalt tagatise esitamist nõudis.

Maksukorralduse seadus näeb ette, et tagatis vabastatakse juhul, kui nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki või see on lõppenud. Samas võib väita, et isikul on võimalik vastavate eelduste nõuetekohasel täitmisel igal ajal uuesti alkoholi, tubakatoodete või siis kütuse käitlemisega tegelema hakata, mistõttu ei saa kindlalt väita, et nõude tekkimine tulevikus on kindlalt välistatud. Teiselt poolt on küsitav, kas üksnes nimetatud hüpoteetilisele eeldusele tuginedes on riigil maksuhalduri kaudu võimalik määramata aja jooksul tagatise vabastamisest keelduda ja seeläbi näiteks deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissummat kinni pidada või siis riigi kasuks kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamisest keelduda.

Lisaks eelnevale tuleks kaaluda hetkel seaduses sisalduva regulatsiooni täpsustamist ka selles valguses, et maksukohustuslasele tagatise määramisel oleks välistatud alkoholi, tubakatoodete või kütuse käitlemisega mitteseotud käibe arvestamine tagatise ulatust mõjutava maksustatava käibe hulka. Kuna käibemaksuseaduse alusel on maksuhalduril võimalik maksukohustuslaselt tagatist nõuda alkoholi, tubakatoodete või kütuse käitlemisel tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks, ei ole artikli autori hinnangul põhjendatud tagatise ulatuse suurendamine sellise tekkinud maksustatava käibe arvelt, mis eelnimetatud tegevusega ei seondu.

Lähtudes uurimispõhimõttest tuleb maksuhalduril tagatise määramise menetluse käigus välja selgitada, kui suure osa maksukohustuslase eelnevate maksustamisperioodide käibest moodustas just kõnealuste kaupade käitlemisel tekkinud maksustatav käive ning määrata tagatise ulatus vaid nimetatud näitajaid arvesse võttes.

Artikli autor on Jaak Siim, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad