Osanike leping – parim profülaktiline ravim invaliidsuse ennetamiseks

Äriühingu omanikevahelised vaidlused ei ole iseenesest uus nähtus, kuid üldise majanduskliimaga kaasnenud äritegevuse languse taustal on ühingu juhtimise strateegiad muutunud ning omanike õiglustunne saanud uue näo.

Varasematel aastatel loodud „härrasmeeste kokkulepete“ tõlgendamine härrasmeeste endi poolt muutub vastavalt oludele ning vajadustele, mis on ka mõistetav. Tehingud ning kokkulepped on halvasti dokumenteeritud või puuduvad dokumendid üldse. See tähendab, et varasemate aastate tegematajätmised ning usaldusel põhinevad kokkulepped vajavad täna kaitset kohtus või muul õiglust tagaval viisil. Eks põhjuseid osanike vaidluste tekkeks ole veelgi.

Äriühingu osanik, kes omab suuremat osalust, võib kahjustada teise osaniku õigusi, näiteks:

- vahetada välja juhatuse olukorras, kus investoril oli õigustatud ootus osaleda äriühingu igapäevases juhtimises;

- vähendada teise osaniku osalust äriühingus või piirata vähemusosaniku õigusi põhikirjaga;

- vahetada välja strateegilised lepingupartnerid või müüa kogu äritegevus teisele äriühingule (nt tema kontrolli all olevale äriühingule).

Konfliktis osanikud, eriti vähemusosanikud, peaksid endale selgeks tegema, milline on nende positsioon ühingu juhtimises ning millised on nende osanikuõigused. Seejärel tuleks kaaluda, millistel praktilistel viisidel on võimalik ebakindlas olukorras saavutada teatav stabiilsus ning selgus.

Seadusest tulenevad osanikuõigused

Seadus näeb ette erinevad osanikuõigused tulenevalt osaluse suurusest. Näiteks kui osalus jääb alla poole, kuid on enam kui kolmandik, ei ole sellises olukorras võimalik sundida ühingut tegema juhtimises muudatusi, kuid on võimalik takistada oluliste otsuste vastuvõtmist (muuhulgas põhikirja muutmist, kapitali muutmist või ühingu ümberkujundamist ja lõpetamist). Kui osalus on alla kolmandiku, on ühingu äritegevuse mõjutamise võimalused tagasihoidlikud. Kapitalist kümnendikku omav osanik saab aga sisuliselt nõuda ainult koosoleku kokkukutsumist, küsimuste võtmist päevakorda ning hea õnne korral ka erikontrolli.

Suurosanik, kellele kuulub üle 3/4 osaluse, võib teatud juhtudel vähemusosaniku osalust aga veelgi vähendada ning ta lõpuks ühingust välja suruda. Kindlasti tuleb vaadata ka põhikirjas toodud võimalikke erisusi (nt otsuste vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte erisus või muud piirangud).

Osanike suhete reguleerimine

Osanikevahelistes suhetes kindluse ning selguse loomiseks on soovitav praktiliste kaalutlustena sõlmida osanikevaheline leping ning vajadusel teha muudatused põhikirja. Näiteks ühingu juhtimiseks investori kaitse perspektiivist võiks kehtestada juhatuse ühise esindusõiguse, kus tehingute tegemiseks on kaasatud ka investori esindaja. Samas tuleb ühingu tegutsemisvõimelisuse tagamiseks arvesse võtta ka muid asjaolusid nt kas on mõistlik ühise esindusõiguse kehtestamine olukorras, kus kõik juhatuse liikmed resideerivad eri riikides.

Osanikevaheline leping on aga kindlasti tõhus abinõu osanike suhete reguleerimiseks ning selguse saavutamiseks. Mõistagi tuleb lepingu sõlmimisel võtta arvesse erinevate osanike poolt tehtud panuseid ühingusse, osalust ühingu igapäevase juhtimise korraldamises (st esindatust juhatuses) ning ühingule antud laenude suurust. Teisalt võib aga vähemusosanikul olla strateegiline oskusteave vm oluline element kogu ühingu juhtimise seisukohast ning seega arvestatav positsioon läbirääkimiste pidamisel.

Osanikevahelises lepingus tuleks muuhulgas kajastada küsimused, kuidas tehakse osanikele väljamakseid, kuidas sõlmitakse lepinguid seotud osapooltega, kuidas tehakse ühingusse täiendavaid investeeringuid (nt netovara probleemide esinemise korral), samuti kehtestada osaluste vahekordade muutmise ning osaluste võõrandamise regulatsioon, sealhulgas müügihinna arvestamise alused.

Kui osanike lepingus sätestatakse hääletuskokkulepped osanike koosoleku päevakorda kuuluvate teatud küsimuste osas, tasub nimetatud kohustused tagada lisaks leppetrahvile ka kohustusega anda kindla sisuga tahteavaldus. Sellisel juhul säilib võimalus hilisemas kohtumenetluses nõuda tahteavalduse tuvastamist kohtu poolt ning selle realiseerimist kohtuotsuse alusel. Vahel on osanike otsus ise väärtuslikum kui leppetrahvi jõustamisel saadud raha. Lisaks tasub kaaluda vastaspoole osaluse pantimist, kus hääle andmise kohustuse rikkumise ning leppetrahvi mittetasumise korral oleks õigustatud osanikul võimalus vastaspoole osalus võõrandada.

Tähelepanuks

Lisaks ülaltoodule on oluline konfliktsetes olukordades järgida täpselt kõiki seaduses sätestatud protseduurilisi nõudeid osanike koosoleku kokkukutsumiseks ja pidamiseks. Iga vääratus seaduses sätestatud nõuete vastu või vana ja juurdunud, kuid põhikirjaga vastuolus oleva protseduuri kasutamine võib kaasa tuua osanike otsuste vaidlustamise ning tühisuse; sellega kaasneb tihti venitamistaktika ning teise poole rahatuks tegemine. Koosolekul otsustatavate küsimuste sisuline väärtus osanikuõiguste kahjustamise seisukohast (nt artikli alguses toodud näited) väärib aga eraldi arutamist, mida toetab ka riigikohtu viimase aja praktika.

Kokkuvõtlikult on meie soovitus suunata tähelepanu osanikevaheliste suhete reguleerimisele, et luua teatav stabiilsus, kindlus ning selgus investorsuhetes ning ühingu edasises majandustegevuses. Osanikevaheline leping, nagu ka abieluvaraleping, ei ole usaldamatuse märk oma äripartneri suhtes. Vastupidi, see on vajalik ning usaldust loov alus ning pöördumatute vaidluste tekkimisel esmane ja peamine abivahend pooltevahelise vaidluse lahendamiseks.

Artikli autorid on Kadri Kallas, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja Inga Murula, advokaadibüroo SORAINEN advokaat

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad