Hankija otsustab, mida ta pakkujatelt soovib

Riigihangete seaduse (RHS) § 31 lg 1 sätestab, et hankija koostab avatud hankemenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral enne hankemenetluse alustamist ning piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral hiljemalt hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevaks hankedokumendid.

Hankedokumendid koostatakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis, kui hankija on hanketeates teavitanud elektroonilise vormi kasutamisest.

Hankedokumentide sisu näeb ette RHS § 31 lg 2 ja üldistatult võib öelda, et tegemist on informatsioonilise kogumiga, mis kätkeb endas hankija nägemust asjast/teenusest/tööst, mida ta soovib pakkujalt saada. Eeltoodu ei tähenda, et hankija kirjeldab üksnes lõpptulemit ja jätab ülejäänud pakkujate hooleks. Hoopis vastupidi. Hankija peab kirjeldama iga asja/teenust/tööd, mille teostamist ta pakkujalt soovib.

Tihtipeale on tekitanud vaidlusi küsimus, milliseid töid hankedokumentides kirjeldatud asi/teenus/töö endas hõlmab ehk mida on vaja teha, et saavutada hankija poolt soovitud tulem. Senises kohtupraktikas on analüüsitud esmajoones erinõuetega tegevusaladel tööde teostamist ja asutud seisukohale, et hankedokumentidest ja teistest hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest peab tulenema iga konkreetse eritöö tegemise vajadus.

See tähendab, et kui pakkuja peab hankemenetluse lõppeesmärgi saavutamiseks teostama näiteks selliseid kõrvaltegevusi nagu muinsuskaitsealane järelevalve, peab selliste tööde vajadus olema hanke alusdokumentides sätestatud. Kui hanke alusdokumentides pole nõutud taoliste tööde tegemist ega neile isegi mitte viidatud, siis tuleb eeldada, et hankija selles osas pakkumust ei soovi.

Kui taolised tööd on vajalikud, et saavutada riigihanke lõppeesmärk, siis on eelduspärane, et hankija korraldab nende tööde teostamiseks eraldiseisva riigihanke või tellib teenuse/töö lihtsustatud korras.

Ülaltoodud arusaam paneb hankijatele kohustuse läbi mõelda kogu hankelepingu täitmise käik juba hankedokumentide koostamise staadiumis ja alusdokumentides välja tuua kõik hankelepingu esemeks oleva kauba/teenuse/töö hankimiseks vajalikud kõrvaltegevused. Kahtlemata ei tähenda eeltoodu seda, et hankija peaks osundama igale üksikule toimingule eraldiseisvalt. Hankija peab iga erineva toimingu välja tooma, et pakkujal tekiks arusaam, mida temalt nõutakse. Kui pakkuja saab aru, mida temalt soovitakse ja millised tegevusload ning registreeringud tal olema peaksid, teeb ta suure tõenäosusega korrektse ja ammendava pakkumuse ning jäävad ära tarbetud vaidlused erinevate üksikküsimuste üle.

Kindlasti aitab selline olukord kaasa ka pakkumuste omavahelisele paremale võrdlemisele, pakkujate võrdsele kohtlemisele ja soodustab tervet konkurentsi. Rääkimata sellest, et ära jääb nii mõnigi vaidlus, mis ühelegi osapoolele kasu ei too.

Artikli autor on Raul Talts, advokadibüroo Lentsius & Talts partner, vandeadvokaat.


 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, AB Lentsius & Talts ettevõtjaveerg

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Sundecor otsib kogenud PEARAAMATUPIDAJAT

Päikesedekoori OÜ

30. september 2017

Uudised