Garantiisumma väljamaksmise peatamine -võimalik, kuid erandlik

22. septembril 2009. a avaldas käesoleva artikli kaasautor advokaat Hetti Lump Äripäeva veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Pangagarantii – kas võlgniku täiendav risk?“.

Artikli eesmärgiks oli juhtida lugeja tähelepanu sellele, et pangagarantii kasutamine ei ole probleemivaba. Võlgniku ja võlausaldaja vaheline vaidlus selle üle, kas garantiijuhtum on saabunud või mitte, s. t kas võlausaldajal on õigus garantiisumma väljamaksmist nõuda ja pangal kohustus garantiisumma võlausaldajale välja maksta, on praktikas üsna enam levinud.

Nagu autor artiklis välja tõi, ei ole garantiijuhtum saabunud näiteks juhul, kui:

(a) pangagarantiis kirjeldatud asjaolu ei ole ilmselgelt saabunud või sellega tagatud risk ei ole ilmselgelt realiseerunud;

(b) pangagarantiiga tagatav kohustus on kohtuotsuse või vahekohtu otsusega tunnistatud kehtetuks, v. a kui selline risk on pangagarantiiga tagatud;

(c) kohustus, mille tagamiseks pangagarantii väljastati on ilmselgelt kohaselt täidetud jne.

Artiklis selgitas autor, et Eestis puudub regulatsioon ja kohtupraktika, mis otseselt käsitleks garantiisumma väljamaksmist või selle väljamaksmise peatamist olukorras, kus võlgniku ja võlausaldaja vahel on vaidlus selle üle, kas garantiijuhtum on saabunud, s. t kas võlausaldajal on õigus nõuda garantiisumma väljamaksmist. Autor möönis, et pangagarantii iseloomust tulenevalt ei ole võlgnikul reeglina võimalik garantiisumma väljamaksmist peatada.

Samas tõi autor välja, et teoorias võib siiski rääkida ühest võimalusest, kuidas võlgnik saaks takistada garantiisumma väljamaksmist võlausaldajale. Juhul, kui võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja on esitanud garandile taotluse garantiisumma väljamaksmiseks olukorras, kus garantiijuhtum ei ole saabunud, võib võlgnik sellise taotluse esitamisest teadasaamisel esitada kohtule viivitamatult (s. t enne hagiavalduse esitamist) avalduse hagi tagamiseks või esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduses tuleks taotleda, et kohus keelaks pangal garantiisumma väljamaksmise võlausaldajale. Artikli autor asus siiski seisukohale, et pangagarantii olemust ja eesmärke arvestades tuleb sellise avalduse rahuldamist pidada pigem ebatõenäoliseks.

Tänaseks on Riigikohus samuti kinnitanud, et hagi tagamise või esialgse õiguskaitse korras garantiisumma väljamaksmise peatamine on põhimõtteliselt võimalik, kuid iga vastavasisulise avalduse lahendamisel tuleks arvestada konkreetse asja asjaolusid ja hinnata, kas neid arvesse võttes on hagi tagamine mõistlik ja põhjendatud.

27. oktoobril 2010. a tegi Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-74-10 kohtumääruse, milles märkis: „Hagi tagamise korras on põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjatele. Tegemist on TsMS § 378 lõike 1 punktis 4 nimetatud hagi tagamise abinõuga. Selle rakendamisel ei saa panna kolmandale isikule aktiivseid kohustusi (s. t sisuliselt temalt raha välja mõista), kuid saab panna keelu anda raha üle just kostjale ja näha ette raha maksmise nt kohtutäiturile või kohtu deposiitkontole.“

Samas märkis Riigikohus, et „Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab TsMS § 377 lõige 1, mille järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Rahalise nõude puhul kolmandal isikul kostja suhtes kohustuse täitmise keelamine selle nõude täitmist ei lihtsusta. Sisuliselt tekitab sellise hagi tagamise abinõu kohaldamine olukorra, kus kostjal on vähem vara, kui hagi tagamise abinõu rakendamata, s. t kohtuotsuse, millega kostjalt raha välja mõistetakse, täitmine muutub pigem raskemaks kui lihtsamaks.“

Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus seisukohal, et isegi, kui eksisteerib õiguslik alus hagi tagamise korras rahalise nõude tagamiseks garandil võlgnikule garantiisumma väljamaksmise peatamiseks, ei ole garantiisumma väljamaksmise peatamine nimetatud juhul hagi tagamiseks sobiv abinõu. Arvestades praktikas pidevalt kinnitamist leidnud põhimõtet, et hagi tagamise abinõu peab m. h olema sobiv, siis tuleb Riigikohtu seisukohast järeldada, et rahalise nõudega hagi tagamiseks garantiisumma väljamaksmise peatamise taotlus tuleks jätta rahuldamata.

Tuvastushagi (antud kontekstis hagi, millega võlgnik palub kohtul tuvastada, et võlausaldajal puudub õigus nõuda garandilt garantiisumma väljamaksmist) puhul on Riigikohus olnud võlgniku seisukohast vaadatuna aga optimistlikum.

Riigikohus on kõnesolevas kohtumääruses selgitanud, et: Tuvastushagi tagamisel tuleb lähtuda TsMS § 377 lõikest 2, mille järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet[…]. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kohtul palutakse tuvastada, et kostjatel ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist, mahub hageja taotletud hagi tagamise abinõu põhimõtteliselt hagi esemeks olevaid vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla. Kolleegiumi arvates on garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine vaidluse ajaks, kus lahendatakse sisuliselt, kas kostjatel on hageja suhtes õigus garantiinõue maksma panna, s.t  lepingujärgset tasu garantiijärgses ulatuses saada, põhimõtteliselt võimalik.“

Samas ka siin on Riigikohus üheselt rõhutanud, et hagi tagamiseks esialgse õiguskaitse korras garandil garantiist tulenevate väljamaksete tegemise keelamine, ei pruugi alati olla mõistlik.

Riigikohus on selgitanud, et: „See võib olla mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, m. h kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata.“

Seega on Riigikohus pidanud võimalikuks, et hagi tagamiseks, millega võlgnik palub kohtul tuvastada, et võlausaldajal puudub õigus nõuda garandilt garantiisumma väljamaksmist, võib esialgse õiguskaitse korras keelata garandil garantiisumma väljamaksmise, kuid seda üksnes juhul, kui garantiisumma väljamaksmine põhjustaks võlgnikule olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks võlausaldaja huve arvestades ebaproportsionaalne. Kahjuks ei ole Riigikohus viidatud kohtumääruses selgitanud, millised võlgniku kulutused on eeltoodu kontekstis olulised ning millal oleks garantiisumma väljamaksmise peatamine võlausaldaja huve arvestades proportsionaalne. Seega puudub jätkuvalt Riigikohtu seisukoht selle osas, millisel juhul on garantiisumma väljamaksmise peatamine vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd praktikas on märgata tendentsi, et võlgnikud on hakanud kuritarvitama menetluslikke võimalusi, mis lubavad garantiisumma väljamaksmise peatamist, esitades kohtutele alusetuid taotlusi garantiisumma väljamaksmise peatamiseks, siis tuleb käesoleva artikli autorite arvates kohtutel väga põhjalikult kaaluda, millal garantiisumma väljamaksmist lubada ja millal mitte. Eksisteerib tõsine oht, et esialgse õiguskaitse korras garantiisumma väljamaksmise peatamine hakkab ebaproportsionaalselt kahjustama pangagarantiide eesmärgipärast funktsioneerimist. Eelkõige tekib selline oht nn first demand garantiidega (garantii võlausaldaja esimesel nõudmisel), mille puhul on garantiisumma väljamaksmise ainukeseks tingimuseks garandile garantiis kokkulepitud tingimustele vastava kirjaliku nõude esitamine.

Õiguskirjanduses ja ka rahvusvahelises kohtupraktikas on aga selgitatud, mida peab võlgnik tegema selleks, et kohus rahuldaks tema taotluse garantiisumma väljamaksmise peatamiseks ning millistest juhistest peaks kohus sellise taotluse lahendamisel lähtuma. Seni, kuni puudub vastav Riigikohtu selge seisukoht, on käesoleva artikli autorite hinnangul põhjendatud lähtuda rahvusvahelises praktikas väljakujunenud arusaamadest.

Selleks, et kohus rahuldaks võlgniku taotluse garantiisumma väljamaksmise peatamiseks, tuleb võlgnikul esitada kohtule tõendid, millest nähtuvalt on tõenäoline, et võlgnik suudab kohtumenetluses (kus pooltevaheline vaidlus sisuliselt lahendatakse) tõendada, et võlausaldaja nõudel garantiisumma väljamaksmiseks puudub alus. Samuti peab võlgnik kohtule tõendama, et tõkendi kohaldamata jätmisel tekib võlgnikule parandamatu kahju.

Nii õiguskirjanduses kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas on rõhutatud, et garantiisumma väljamaksmise peatamine on põhjendatud üksnes juhul, kui on ilmne, selge ja puudub kahtlus, et võlausaldaja nõudel puudub mõeldav alus ja selle tõendamiseks on võlgnik esitatud viivitamatult tugevad tõendid. Erandiks on näiteks Saksamaa, kus leitakse, et garantiisumma väljamaksmise peatamine ei ole lubatav isegi juhul, kui võlgnik suudab veenvalt tõendada, et garantiijuhtum ei ole saabunud. Kuna Eesti tsiviilõiguse süsteem on tänaseks Saksa tsiviilõiguse süsteemist väga palju üle võtnud, on artikli autorite hinnangul põhjendatud ka pangagarantiide õigusliku regulatsiooni sisustamisel Saksa eeskuju arvesse võtta.

Oluline on siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et võlgnik peab olema võimeline nimetatud asjaolusid kohtule veenvalt tõendama mõistliku aja jooksul – rahvusvahelise praktika kohaselt enne, kui garant on kohustatud garantiisumma väljamaksmise kohta otsuse tegema.

Eeltoodud nõuete täitmine on võlgniku jaoks aga äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu, sest reeglina kohustub garant võlausaldajale garantiisumma välja maksma 3 kuni 5 päeva jooksul arvates nõude saamisest. Õiguskirjanduses on arutletud, kas garant peaks olema kohustatud võlgniku taotluse lahendamiseni garantiisumma väljamaksmise või sellest keeldumise otsuse tegemisega ootama, kuid pigem on pooldatud seisukohta, et garandilt ei saa sellise kohustuse täitmist nõuda olukorras, kus võlgniku poolt esitatud tõendid on nõrgad ja võlausaldaja nõuab viivitamatut garantiisumma väljamaksmist.

Kokkuvõtlikult on hea möönda, et Riigikohus on tänaseks võtnud selge seisukoha selle osas, et põhimõtteliselt võib pidada võimalikuks esialgse õiguskaitse korras võlausaldajale garantii alusel garantiisumma väljamaksmise peatamist. Samas puudub tänaseni praktika selle kohta, millistel juhtudel on see põhjendatud – ka Riigikohus ei ole senini välja toonud konkreetseid kriteeriume, millest lähtuda. Artikli autorid on seisukohal, et sellised juhud peaksid jääma väga erandlikeks, et mitte kahjustada pangagarantiide eesmärgipärast funktsioneerimist.

Artikli autorid on Hetti Lump, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat ja Pirkka-Marja Põldvere, advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Uudised

Tööriistad