IT uutes tuultes

Viimastel aastatel toimunud majanduskeskkonna halvenemine on avaldanud kahtlemata mõju ettevõtete kõikidele peamistele funktsioonidele, sealhulgas ka ITle. Ühest küljest jääb ITsse investeerimiseks raha vähemaks, teisalt nõuab karm konkurents uute tehnoloogiliste võimaluste rakendamist, mis nõuavad hoopis rohkem investeeringuid.

Kuidas kahe tule vahel hakkama saada?

Ernst & Young on uurinud majanduskeskkonna muutuste mõju IT valdkonnale ja teinud mitmeid tähelepanekuid, kuidas muutunud majandussituatsioonis tehnoloogiavaldkonda suhtutakse.

Paindlikkus

Juba pikka aega enne kriisi kuulutati ettevõtte muudatusteks valmisolekut kui ühte peamist edutegurit tihedas konkurentsis. Mõistagi on see vajadus muutunud veel olulisemaks – IT juhid peavad olema ärijuhtidega samal rindejoonel, mitte ootama kuni ärijuhid oma otsused teevad, et siis hakata vajalikke IT lahendusi välja mõtlema.

Muutused turu ootustes nõuavad samuti kiiret reageerimist, kus tehnoloogial on oma roll võimaldades jõuda odavama hinnaga rohkemate potentsiaalsete klientideni, kasutades selleks näiteks mobiiltehnoloogiaid. Sedasorti survet oleme ilmselt kõik potentsiaalsete tarbijatena tundnud saades mobiilisõnumeid kaubanduslike suursündmuste kohta.

Juhtimisaruandlusele ja juhtimisinfole on kõrgemad nõudmised, sest pole aega oodata järgmist kvartaliaruannet, kus võib selguda valus tõde ettevõtte olukorra kohta. Seetõttu vajavad juhid pigem ennetavat analüütikat, reaalajas mõõdikute jälgimist ja võimalusel „what-if“ simulatsioone.

Samas tuleb arvestada aga ka regulatsioonidest tulenevate üha karmimate nõuetega, puudutagu need siis isikuandmete töötlemist või tarbijate õiguste kaitstust.

Kulude ja investeeringute juhtimine

Kui headel aegadel võisid ettevõtted (aga ka avalik sektor) endale lubada igasugu toredaid tehnoloogiaprojekte, siis nüüd tuleb hakata rohkem mõtlema investeeringu majandusliku tasuvuse peale. Samuti pööratakse rohkem tähelepanu IT kulude läbipaistvusele, mis on eelnevaga tihedalt seotud. IT kuludel on kalduvus organisatsioonis ära hajuda, ehk lisaks IT osakonnale on veel palju kulusid, mis sisuliselt kuuluvad IT alla, raamatupidamislikult aga hoopis kuhugi mujale.

Riskid olgu siiski kontrolli all

Audiitorfirmana ei saa me vaadata mööda ka uues olukorras tekkinud kõrgendatud riskidest. Need on seotud töö ja äritegevuse üha mobiilsemaks muutumisega ning rohkemate ärioperatsioonide liikumisega infosüsteemidesse, mis peavad täitma muuhulgas ka seni inimese poolt tehtavaid vajalikke kontrollimehhanisme.

Uuringu raames vaadeldi ka lähema kolme aasta jooksul toimuvaid arenguid ettevõtete erinevate funktsioonide osas. Mõistagi toodi IT välja kui üks olulisemate muudatuste ja mõjuga valdkond. Näiteks hindasid 68% ettevõtteid, et IT valdkonnas toimuvad lähema kolme aasta jooksul olulised arengud ja 70% ettevõtete hinnangul on neil arengutel kriitiline mõju ettevõtte äritegevusele. See näitaja on uuringu põhjal võrreldava olulisusega selliste teemadega, nagu efektiivsuse juhtimine, korporatiivne strateegia ja turundus.

Piiratud ressursid

Kõigi eeltoodud tehnoloogiliste ootuste juures jääb siiski küsimus, kuidas neid ellu viia, sest ainult 8% uuringus osalenud ettevõtteid väitis, et nad teevad olulisi investeeringuid uude tehnoloogiasse. Seega jääb prevaleerima mõtteviis, et „teha rohkem samade ressurssidega“ või koguni „teha rohkem vähemaga“.

Kokkuvõtteks mõned soovitused, kuidas ITsse pandud krooni eest rohkem väärtust saada:

? Mõõtke (või vähemalt püüdke) oma tehnoloogia „tegelikke“ kulusid. Need ei paikne ainult IT osakonnas.

? Püüdke välja arvutada arendusprojektiga loodava uue IT süsteemi tegelik maksumus, selle omamiskulu pikema aja jooksul ning sellest saadav kasu.

? Vältige mõtlemist arvutitest, tarkvarast ja IT-st ning püüdke mõelda informatsioonist ja selle kättesaadavusest.

Igivanaks dilemmaks jääb siiski küsimus munast ja kanast, ehk kas äri peab IT-le oma vajadused ette ütlema või peaks ka IT pakkuma ärile omalt poolt lahendusi, mille võimalustest ta on paremini teadlik, kuid mida äri ei oska küsida. See jäägu igaühe enda otsustada.

Artikli autor on Siim Aben, Ernst & Youn Baltic AS Ärikonsultatsioonide osakonna juhtivkonsultant


 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad