M&A tehingud enne ja pärast majanduslangust: mis on muutunud?

Kuigi võime majanduslanguse lõppemisest rääkida üpris tinglikult, sai käesoleva kirjatüki ajendiks piltlikult öeldes tuntav muutus M&A (ühinemised ja ülevõtmised) valdkonnaga tegelevate advokaatide töökoormuses.

Ja seda kindlasti koormuse suurenemise suunas, võttes aluseks 2008-2009 lõpu, mil võrreldes veelgi varasema perioodiga ilmnes koos üldise majandusaktiivsuse vähenemisega kaasnenud langustrend M&A turul. Mis siis on muutunud tehingute struktuuris, kes on need tänapäeva ostjad võrreldes majanduslanguse eelse perioodiga ja millistel tingimustel on nad nõus ostma ja müüjad müüma?

Kui võtame majanduslangusele eelnenud perioodi aluseks aastad 2006-2008, siis põhilisteks ostjateks olid nn private equity firms ehk erakapitalifirmad, kes kasutasid tehingute rahastamisel palju laenuinstrumente. Nende finantseerimisskeem ning saadaolevad vahendid võimaldasid hinnad väga kõrgele ajada ning müüjatel oli võimalik enda tingimusi edukalt läbi suruda. Ostjate vahel oli võimalik valida ja rahas ei olnud küsimus. Seetõttu tõrjuti turult tihti kõrvale strateegilised investorid, kellel selliseid rahalisi vahendeid kasutada ei olnud.

Ülemaailmse majanduslanguse saabudes hakati muu maailma eeskujul ka meil ootama hoogustuvat nn hädasolevate ettevõtete ülesostmist (nn distressed buy-outs). Oli selge, et paljud firmad ei tule halvenenud majandusoludega toime ning hiljutine Soome näide, kus makseraskustes ettevõtete ülesostmine muutus majanduslanguse perioodil küllalt tavapäraseks, andis ette ühe võimaliku stsenaariumi.

Seda aga ei juhtunud, mingit massilist võlgades äriühingute kokkuostmist ei toimunud. Pangad olid paremate aegade ootuses otsustanud probleemsed varad üle kanda spetsiaalselt selleks loodud firmadesse ning neid langevale turule mitte paisata. Samas ei pruukinud see Eestile ka sugugi halb olla. Nimelt võidi Soomes mingi hetkel tõdeda, et selline hoogne firmade sundmüümine mitte ei toonud neid tagasi uuele elule, vaid vastupidi, paljud sellised firmad lõpetasid oma tegevuse pankrotiga. Ülesostjatel lihtsalt puudusid piisavad teadmised erinevate tegevusvaldkondade arendamiseks. 

Nüüd oleme aga M&A tehingute uues ajajärgus, ja seda alates 2009. aasta lõpust. Kes siis seekord turul ostjatena üles astuvad ja tingimusi dikteerivad? Nüüd on ostjatena esile tõusnud vaieldamatult strateegilised investorid, kes kasutavad ostu finantseerimisel suures osas omavahendeid ning kelle eesmärgiks on saavutada iga uue tehinguga teatav sünergia. Sellise võimaliku sünergia hindamine enne tehingut eeldab põhjalikku auditit ja seda nii finantsilisest kui ka juriidilisest küljest. Võimalike riskide hoolikas hindamine, mis on ostja juhatuse kohustuseks, loob omakorda alused edasisteks läbirääkimisteks tehingu tingimuste üle. Seega on potentsiaalse ostu igakülgne ja kriitiline „ülevaatamine” eduka ja õnnestunud tehingu eelduseks.

Ka hinnaootused ei ole ostjatel ja müüjatel enam nii erinevad kui varem, mistõttu jõutakse kergemini kokkuleppele ja tooniandvaks pooleks on siin ostja. Kui varem ei olnud võimalik saavutada kontrolli ostetud äriühingu üle enne ostusumma täielikku tasumist, siis nüüd võib tihti ette tulla olukordi, kus ostuhinna viimase osa tasumine ning ka selle lõplik suurus selgub 2-3 aasta pärast olenevalt ostetud firma majandusnäitajatest.  

Loodame, et uusi finantseeringuid vajavad Eesti firmad, kelle toodang ja tegevus väärib edasiarendamist, kuid kelle omanikel endil napib vahendeid ja võimalusi, leiavad sobiva strateegilise partneri ning seeläbi elavneb kogu Eesti majandus.

Artikli autorid on Pekka Puolakka, advokaadibüroo SORAINEN juhtivpartner, ja Piret Lappert, advokaadibüroo SORAINEN advokaat.

 

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad