Halduskohtu selgitamiskohustusest

Kohtupraktikas on tõusetunud küsimus, kas uurimisprintsiibist ja halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 1 p-st 3 tulenev halduskohtu kohustus abistada kaebajat taotluste sõnastamisel laieneb ka olukorrale, kus kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik.

Kas juhtudel, kui kohus on tuvastanud kaebuse eesmärgi, kuid taotlused selle saavutamiseks ei ole kohased, lasub kohtul kohustus juhtida kaebaja ja tema õigusteadmistega esindaja tähelepanu asjakohasematele taotlustele või on kohtul õigus jätta ebamääraste ning kaebuses toodud eesmärgi saavutamise seisukohalt kohatute taotluste esinemisel selgitamiskohustus täitmata ning kaebus menetlusse võtmata?

HKMS § 11 lg 1 p-st 3 tulenevalt kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas selles on esitatud eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Järelikult juhul, kui tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva avalik-õigusliku vaidlusega ja kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk on kohtule selge, tuleb HKMS § 11 lg 1 p-st 3 lähtuvalt kohtul teha kaebajale ettepanek taotluse korrektseks sõnastamiseks. Seda juhul, kui kohus leiab, et taotleja õigused ja huvid saavad teiste, s.o asjakohasemate ja tulemuslikemate taotluste kaudu paremini kaitstud.

Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) on oma 12. oktoobri 2009.aasta otsuses nr 3-3-1-50-09 märkinud järgmist: „Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt hõlmab uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus ka kohtu kohustust nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul.“

Seda põhimõtet on korranud ja täiendanud RKHK ka oma 10. märtsi 2010.aasta otsuses nr 3-3-1-90-09, milles kohus rõhutab järgmist: „Halduskohtu selgitamiskohustus hõlmab mh ka kohtu kohustust vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul. Kohus peab juhtima menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise.“

Seega on Riigikohus üheselt leidnud, et halduskohtul lasub kohustus nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. Kohtupraktikas on aga tekitanud palju küsimusi, kas halduskohtu kohustus abistada kaebajat taotluste sõnastamisel laieneb ka olukorrale, kus kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik.

Kas sellistel juhtudel lasub kohtul kohustus juhtida kaebaja ja tema esindaja tähelepanu asjakohasemate taotluste valikule või on kohtul õigus jätta ebamääraste ning kaebuses toodud eesmärgi saavutamise seisukohalt kohatute taotluste esinemisel selgitamiskohustus täitmata? Samuti, kas kohtul on sellisel juhul õigus jätta taotluste täpsustuste ebapiisavuse korral kaebus menetlusse võtmata?

Käesoleval hetkel on Eesti kohtute praktika selles osas erinev ja ühtset seisukohta võetud ei ole. Kohtud on mitmel juhul leidnud, et uurimisprintsiibist tulenev selgitamiskohustus hõlmab küll kohtu kohustust nõustada kaebuse esitajat asjakohaste taotluste valikul ning teha vajaduse korral kaebuse esitajale kaebuse muutmiseks ettepanek, kuid see, mil määral kohtul kaebuse esitajat nõustada tuleb, oleneb viimase õigusalastest teadmistest ja positsioonist. Seega olukorras, kus kaebajat esindab õigusteadmistega isik on kohus seotud kaebuse esitajate õigusliku positsiooniga ja kohtul ei lasu kohustust abistada kaebajat taotluste korrektsel sõnastamisel.

Artikli koostaja leiab, et selline lähenemine võib teatud juhtudel liiga jäik olla. Ei saa välistada, et ka kaebaja lepingulise esindaja poolt formuleeritud taotlus jääb mõneti ebaselgeks. Sellises olukorras peaks kohus sellele tähelepanu juhtima sõltumata asjaolust, et kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik. Vastasel juhul esineb oht, et kaebaja õigused võivad jääda kohtus kaitseta, mis põhiseaduse § 15 lg 1 (*) valguses võib kaasa tuua isiku põhiõiguste ning vabaduste riive küsimuse tõusetumise.

Artikli koostaja seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi  16. oktoobri 2002.aaasta otsuse nr 3-3-1-41-02 järgmine põhimõte: „Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel.“

Vaatamata sellele, et Riigikohtu seisukohast seda otseselt ei nähtu, leiab artikli koostaja, et olukorras, kus kohus on välja selgitanud kaebaja lõppeesmärgi ning tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, peab kohus suunama kaebajat eesmärgi seisukohalt asjakohasemate ja tulemuslikemate taotluste esitamisele ka juhul, kui kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik.

Samas HKMS § 11 lg 1 p-s 3 mainitud „ettepaneku tegemine“ ei tähenda seda, et kohus annab kaebajale määrusega tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja taotluste täpsustamiseks, vaid kaebajale tuleb pakkuda abi taotluse korrektseks sõnastamiseks. Teisisõnu ei piisa menetlusnormi järgimiseks kohtu poolt üksnes kaebaja ja tema õigusteadmistega esindaja kaebuse muutmisele suunamisest, vaid kohtul tuleb kaebuse taotlusi aidata ka formuleerida, et lõppeesmärgi saavutamine muutuks reaalseks ning kaebust saaks menetleda.

Sellise tõlgenduse on HKMS § 11 lg-le 3 andnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma viimase aja praktikas, leides lisaks, et kaebaja esindaja oskused ja erialased teadmised ei õigusta halduskohtu poolt selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Artikli autor jagab ringkonnakohtu lähenemist ja leiab, et isiku põhiõiguste ja vabaduste tagamise, mis käesoleval juhul seostub PS § 15 lg-st 1 tulenevate õigustega, ei saa seada sõltuvusse esindaja osavusest, oskustest ja teadmistest vastavas õigusvaldkonnas.

RKHK on 3 aprilli 2007.a otsuses nr 3-3-1-6-05 selgitanud järgmist: „Taotluse muutmise võimaldamise üheks oluliseks eesmärgiks on isiku õiguste kaitseks kõige tõhusama ja otstarbekama taotluse leidmine ning selle taotluse eelistamine" (vt. lisaks RKHK lahendid nr 3-3-1-14-02ja nr 3-3-1-61-02).

Nimetatud Riigikohtu seisukoht seostub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-s 1 sätestatud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte ning lg 3 p-s 2 sätestatud isiku õigusega saada piisavalt aega ja võimalusi enda õiguste kaitse ettevalmistamiseks. Samuti EIÕK art-s 13 sätestatud õigusega tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimu ees.

Siinkohal vajab märkimist, et arusaadavalt on kohus kohustatud üksnes juhtima kaebaja tähelepanu eesmärgi saavutamise seisukohalt tulemuslikematele taotlustele ja tegema ettepaneku taotluse täpsustamiseks või muutmiseks, kuid kaebuse esitaja ei ole kohustatud kohtu selgitustest lähtuma.

Eeltoodust tulenevalt on artikli koostaja arvamusel, et halduskohtul tuleb olla HKMS § 35 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiibist lähtuvalt aktiivne oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamisel. Seejuures abistama kaebajat asjakohasemate ning tulemuslikemate taotluste esitamisel olenemata sellest, kas kaebajat esindab menetluses õigusteadmistega isik või mitte.

(*) Põhiseaduse § 15 lg 1- Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

Artikli autor on Raul Otsa, Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat,

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad