Millal võib käendusleping tühiseks osutuda?

Käendus on isikliku tagatise põhiliik, mis annab võlausaldajale põhivõlgniku vara kõrval võimaluse rahuldada oma nõue võlgnikupoolse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral tagatise andja arvel. Seega vastutab tagatise andja ehk käendaja kohustuse täitmise eest kogu oma varaga.

Praktikas on muutunud tavapäraseks, et võlausaldajate poolt nõutakse juriidilise isiku huvides võetavatele kohustustele lisatagatisena juhtorgani liikme käendust. Tihtipeale on juhtorgani liikmed selliste kohustuste võtmisel pandud sundolukorda, kuna kohustuse võtmine (nt laenu või liisingu saamine) on äriühingu jätkusuutliku tegevuse tagamise seisukohast hädavajalik. Kohustuse rikkumise korral vastutavad juriidiline isik ja tema juhtorgani liige võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole kokku lepitud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
 
Kui põhivõlgnik ja käendaja vastutavad solidaarvõlgnikena, esitab võlausaldaja üldjuhul kohustuse rikkumise korral oma nõude isiku vastu, kelle vara arvelt on tal lihtsam oma nõue rahuldada. Kuna juriidilistel isikutel on enamasti rohkem kui üks võlausaldaja, on võlausaldaja jaoks lihtsam esitada oma nõue otse käendaja vastu (erinevalt juriidilisest isikust, ei ületa füüsilise isiku kohustused enamasti märkimisväärselt tema vara).

Nimetatud põhjusel on käendaja seisukohalt soovitav käenduslepingus kokku leppida, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui nõuet ei ole võimalik põhivõlgniku vastu rahuldada.
 
Selliste käendussuhete puhul on muuhulgas vaidlusaluseks küsimuseks ka, kas ja millisel juhul on juriidilise isiku juhtorgani liige kohustust tagades tarbija. Selles küsimuses on Riigikohus oma 08. detsembri 2009.a lahendis nr 3-2-1-126-09 asunud seisukohale, et ainuüksi juhtorganisse kuulumine ei ole käsitletav juhtorgani liikme iseseisva majandus- ja kutsetegevusena, st ühingu kohustust käendusega taganud juhtorgani liiget saab käsitleda  käenduslepingu sõlmimisel tarbijana.
 
Samas on Riigikohus oma 05. novembri 2008.aasta lahendis nr 3-2-1-89-08 leidnud, et ühingu kohustusi tagades tuleb juhatuse liiget pidada majandus- ja kutsetegevuses tegutsenuks juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks.
 
Käendussuhte määratlemine omab tähendust eelkõige olukorras, kus käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse piiri. Seda põhjusel, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei tule sellisest lepingust tulenevaid kohustusi täita.
 
Lisaks võib käendusleping olla tühine ka TsÜS-st tulenevate üldiste tehingu kehtetuse aluste tõttu. Näiteks võib tehing olla tühine, kui see on vastuolus heade kommete või avaliku korraga. Heade kommete instituudi kohaldamine on vajalik eelkõige juhul, kui tehing ei tohiks olla kehtiv ja siduv tehingu vastuolu tõttu ühiskonnas hinnatud väärtuste ja põhimõtetega. Seejuures on Riigikohus oma otsustes rõhutanud, et tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
 
TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
 
Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest(TsÜS § 86 lg 3).
 
Eesti õiguskirjanduses on avaldatud seisukoht, et käenduslepinguga seonduva olemuslikult suure vastutusriski tõttu ei ole ka äärmiselt ulatusliku vastutusriski ülevõtmine käendaja poolt veel iseenesest heade kommete vastane ja käendaja ülekoormamine ei ole piisav käenduslepingu tühistamiseks heade kommete vastasuse tõttu (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, „Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne“, Tallinn 2006.a).
 
Siinkohal tuleb arvestada ka lepinguvabaduse põhimõttega, mistõttu ei saa välistada käendaja tahet teadlikult ulatusliku vastutuse võtmiseks. Seega peab käenduslepingu heade kommete vastasuse jaoks esinema asjaolud, mis mõjutasid või piirasid käendaja tahte vaba ja teadlikku kujundamist (erakorraline vajadus, sõltuvussuhe, kogenematus).
 
Heade kommete vastasust käsitlevas on Tallinna Ringkonnakohus (27. aprilli 2009.a lahendis nr 2-08-52544) asunud seisukohale, et käendaja käenduslepingu tühisuse vastuväide käendaja vastu esitatud pankrotiavaldusele võib olla põhjendatud ja käendusleping võib olla heade kommetega vastuolu tõttu tühine olukorras, kus füüsiline isik võlausaldaja poolt tehingu sõlmimisele kallutatuna kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest ulatuses, mis ületavad mitmesajakordselt keskmise mõistliku isiku arusaama kohaselt kohustusi, mida füüsilisel isikul oleks võimalik tavapärase majandamise puhul täita.
 
Viidatud ringkonnakohtu lahendist võib järeldada, et juhul kui käenduslepinguga on füüsilisele isikule pandud ebamõistlikult suur vastutus – kohustus, mille täitmiseks tal ilmselgelt puuduvad võimalused (vara ja sissetulekud), võib käendusleping olla heade kommete vastasuse tõttu tühine. Seda eelkõige olukorras, kus selline kohustus on pandud tarbijast käendajale ja sellise kohustuse võtmine on toimunud võlausaldaja poolt kallutatuna, tingituna erakorraliselt vajadusest ja/või kogenematusest. Samas tuleb siiski arvestada, et viidatud ringkonnakohtu lahendil ei ole teiste kohtute jaoks pretsedendi tähendust, mistõttu tuleb käenduslepingu head kommetega vastavust analüüsida iga konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt.
 
Kuigi käesoleval ajal puudub kõnealuses küsimuses ühtne kohtupraktika, tuleks eelkõige tarbijast käendajatel, kes tagavad juriidilise isiku huvides võetud kohustusi, mis ületavad nende olemasoleva vara väärtust ja sissetulekuid mitmekordselt, hinnata, kas sellist lepingut võib pidada head kommetega kooskõlas olevaks ja kas leping vastab seaduses käenduslepingule esitatavatele nõuetele. Käenduslepingu tühisuse tuvastamine võib mõningal juhul olla ainus viis eraisiku pankrotimenetluse vältimiseks.

Artikli autor on Merilin Valdmaa, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

 

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad