Kellel raha, sellel jõudu

Viimase kahe aasta majandusturbulents on mõjutanud enamuse ettevõtete tulusid ja varade väärtuseid. Paljude firmade jaoks oli 2009 aasta esimene kord, kui finantsaruandlus pidi kajastama täisaastat majanduslanguses.

Analüütikud ennustasid täiendavaid langusi varade väärtustes, kuna ettevõtted jätkasid kulude vähendamist ja äriplaanide kohendamist. Tänaseks on tunda taastumismärke erinevates sektorites ja/või riikides, kuid teatud ebakindlus püsib siiski.

Samal ajal (2009 algusest) hakkasid kehtima paljud muudatused IFRS standardites, mille üks olulisi eesmärke oli parandada avalikustamise taset aruandluses. Sellega seoses uuris Ernst & Young 60 suure globaalse börsiettevõtte aruandlust. Uuringu detailseid tulemusi on võimalik näha siin: Lessons learned: How did the financial crisis affect corporate financial reporting?

Uuringu viis olulisemat tähelepanekut olid:

1. Enamus ettevõtteid mõjutas varade väärtuse langus kõigi varaklasside lõikes;

2. Ettevõtete pensionikohustused suurenesid, kuigi 41% vastanutest siiski ei kajastanud bilansis kohustusi täies ulatuses;

3. Ettevõtted pidid aktiivselt juhtima oma rahavoogusid säilitamaks likviidsust ebakindlas majandusolukorras;

4. Kolm kõige kriitilisemat valdkonda, mis hõlmas olulisi hinnanguid olid – edasilükkunud tulumaks, pensionid ja vara väärtuse langus;

5. Vastupidiselt ootustele ei muutunud enamuse ettevõtete jaoks informatsiooni avalikustamine olulisel määral.

Kuna vara väärtuse langusest on palju räägitud ning edasilükkunud tulumaksu ja pensionikohustuste temaatika ei ole Eestis väga relevantne, siis vaataks veidi detailsemalt hoopis rahavoogude juhtimise alaseid „leide“.

Ettevõtted pidid aktiivselt juhtima oma rahavooge, et püsida likviidsetena

Ebakindlas majanduskeskkonnas on ettevõtte võime säilitada positiivsed rahavood ilmselt üks kõige kriitilisemaid tegevusindikaatoreid – rahavoo aruanne ei näita ainult, millised rahavood ettevõtet mõjutasid, vaid ka kuidas raha on juhitud.

2009 aastal uuritud ettevõtetest 93% omas positiivseid äritegevuse rahavooge.
88%-il ettevõtetest olid äritegevuse rahavood positiivsed nii 2008. kui ka 2009 aastal ning 60% neist ettevõtetest suutis oma rahavooge võrreldes 2008 aastaga parandada. Ning peaaegu pooled neist suutsid neid parandada enam kui poole võrra. Selliseid positiivseid trende oli peamiselt näha autotööstuse ja tarbekaupade sektorites.

Finantsaruannete ülevaatus näitas, et rahavoogude paranemised tulenesid peamiselt paremast käibekapitali juhtimisest. Olen ka oma klientide hulgas täheldanud, et kui ühel aastal (kas 2008 või 2009) on  „rasked“ otsused kulude osas ära tehtud ning tõhustatud käibekapitali juhtimist, siis järgmisel aastal on tunda selget rahavoogude paranemist ka olukorras kus müügitulu on jäänud samaks või isegi langenud.

32% vaadeldud ettevõtetest omas positiivset finantseerimistegevuse rahavoogu 2009 aastal ning vaid 18%-il oli see positiivne mõlemal vaadeldud aastal. Pooltel ettevõtetel olid finantseerimistegevuse rahavood negatiivsed nii 2008, kui ka 2009 aastal. Üleüldse suutis oma finantseerimistegevuse rahavoogusid suurendada 38% vaadeldud ettevõtetest ning seda kas võlakirjade emiteerimise või refinantseerimiste abil.

20% vaadeldud ettevõtetest suurendas põhivaradesse investeeringuid keskmiselt 41% võrreldes 2008 aastaga. Kuid enamus (80%) tõmbas aga investeeringuid alla ning seda keskmiselt 30% võrra.

Uuringu tulemustest oli selgelt näha, kuidas ettevõtted proovisid keerulises keskkonnas oma likviidsust parandada ning sarnast tegevust võib täheldada ka Eesti ettevõtete hulgas, kuna ilmselt kõik on aru saanud, et „cash is the king“. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Artikli autor on Ivar Kiigemägi, Ernst & Young partner

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad