Milline on finantsjuhi DNA?

Viimaste aastate keerulised ajad on mõjutanud finantsjuhtide ootusi oma rollile ning tulevikule. Kui aastal 2008 kirjutasin, et üha suurem osa finantsjuhte püüab olla strateegiliseks partneriks ja sageli leitakse, et finantsjuht on esimene potentsiaalne kandidaat uueks CEO-ks, siis tänaseks on situatsioon oluliselt muutunud.

Ernst & Young viis läbi rahvusvahelise uuringu ca 700 finantsjuhi seas (intervjueeritavate seas olid CFO-d firmadest nagu: Heineken, Fortum, Vodafone, Adidas, Lloys Banking Group jt). Uuringu tulemused on ühelt poolt vastuolulised, teiselt poolt peegeldab hästi tänast majandussituatsiooni.

Tippjuhtkonna ja omaniku ootus finantsjuhile on kahetine. Esiteks, jätkuvalt oodatakse strateegiliselt partnerlust, mis tähendab praktilisel tasemel tuge uute ärivõimaluste analüüsimisel. Näiteks erinevaid tasuvusanalüüse, stsenaariumite ja muude valikute hindamist.

Teiseks, oodatakse, et oma „kodu on korras“, mille parimaks indikaatoriks on tugev tehniline teadmine finantsjuhtimisest üldiselt. Lisaks oodatakse finantsfunktsiooni enda efektiivsuse kasvu, mis eeldab väärtustloovate tegevuste suurendamist: raamatupidamisarvestuse rolli vähendamist ning analüüsi ning controlling´u osa suurendamist. Tippjuhid leiavad, et finantsfunktsiooni parim kvaliteedinäitaja on juhtide huvi ning pöördumiste arv, mille käigus otsitakse koos finantsjuhiga vastuseid uutele strateegilistele valikutele.

Veelgi praktilisemal tasemel, eriti võrreldes kolme aasta taguste tulemustega, oodatakse finantsjuhilt perfektseid teadmisi neljas valdkonnas: kuluarvestus, riskide juhtimine, rahavoogude juhtimine ning controlling. Viimasest nimekirjast tuleb välja ka põhjus, miks nimetasin ootusi finantsjuhile vastuolulisteks. Nende nelja prioriteedi seas ei ole strateegilist mõõdet – siin puudub ootus, et finantsjuht mängiks väga olulist rolli ettevõtte strateegia kujundamisel. Kui vaatame finantsjuhtide ajakasutust, siis 75% neist leiab, et pool aega läheb siiski strateegilistele küsimustele, mille hulgas on ka teiste juhtide toetamine oluliste äriliste valikute tegemisel.

Pannes uuringu tulemused Eesti konteksti, tasub vaadata vähemalt kahte gruppi ettevõtteid: esmalt neid, kus finantsfunktsioon on tasakaalustatult üles ehitatud, see tähendab kogu ootuspärases funktsionaalsuses ning teiseks neis, kus peatähelepanu on raamatupidamisarvestusel.

Mitmed tuntud ettevõtted, kes täna on oma õnnetu lõpu leidnud (või veel leidmas) asusid nõndanimetatud teises grupis, milles finantsjuhile seatud ootused või  tema võimekus oli peamiselt seotud ajaloolise info töötlemisega - igakuise raamatupidamisarvestusega. Eesti andmetele baseerudes (küsitlesime finantsjuhte 2007 ja 2009) julgen väita, et tulevikuriskide hindamine ning detailne kuluarvestus koos vajamineva analüütikaga on üles ehitatud veidi rohkem kui pooltes suurettevõtetes (käive miljard krooni ja rohkem).

Siinkohal võib kriitiliselt küsida, kas ülejäänud suurettevõtted loodavad pigem õnnele?

Professionaalsus (või selle puudumine) loob järgmise dilemma, mis on hästi iseloomulik Eesti ettevõtlusmaastikul – kas ja kui palju teised juhid finantsjuhti aktsepteerivad. Juhul kui finantsjuht on pigem surutud raamatupidamisarvestusse, on tema valikuvõimalused reaalselt ettevõtte tegevusi mõjutada väikesed. Teiselt poolt eeldab rolli suurenemine aktiivset ning kompetentset persooni, kellele saab usaldada keerulisemaid ülesandeid kui lihtsalt tehnilised ülesanded.

Ettevõtja-omaniku ning tippjuhi seisukohast on tugeva finantsjuhi leidmine kriitilise tähtsusega. Olgugi, et finantsjuht on enamasti juhatuse liige, kaasatud üldjuhtimisse, tuleks tema edukust siiski mõõta märksa tehnilisemast aspektist vaadatuna – baaskompetentside nagu rahajuhtimine ja kuluarvestuse rakendamine ning tugeva finantsfunktsiooni ülesehitamine peaks olema peamine prioriteet.

Uuringu detailsemate tulemustega saab tutvuda SIIN.

Artikli autor on Tarmo Toiger, Ernst & Young Baltic AS ärikonsultatsioonide osakonna juht
 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad