Tee edule: sisemine restruktureerimine?

Ühingute ühendamised, seejuures Baltikumi piiriülesed ühinemised on viimastel aastatel kordades kasvanud, tänu regiooni tütar- või sõsarühingute liitmisele hoitakse tihtipeale kokku kulusid ning koos muude positiivsete tulemitega aitab see pikemas perspektiivis säilitada äri konkurentsivõime, selgitab advokaadibüroo SORAINEN.

Kas erinevate ühingute haldamine röövib Sinult liigselt aega ja energiat?

Majandusbuumi ajal laiendasid paljud ettevõtjad oma tegevust ning selleks asutati uusi äriühinguid nii Eestis kui ka lähiriikides. Mõned ettevõtjad said hoogu ja julgust äritegevuse laiendamiseks just majanduskliima jahenedes, kus tunnetati, et tuleb jõudsamalt tegutseda ega saa jääda loorberitele puhkama.

Enamik keskmiseid ning suuremaid ettevõtjaid on viimaste aastate majanduslikus kitsikuses hakanud järjest rohkem tegelema aga ka nn „enesekaemusega“, mille tulemusena leitakse tihti, et kiire kasvu tõttu on grupi struktuur jäänud läbimõtlemata ning nüüd on seda suhteliselt kulukas ja keerukas ülal pidada.

Paljud ettevõtjad leiavad nüüd, et seniseid ühingud tuleb ühendada ja nende tegevus ümber kujundada. Lisaks võimalusele koondada ühe juriidilise isiku alla Eesti ühinguid, on selline võimalus olemas ka piiriüleselt.

Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtjad saavad juba 2007. aastast alates oma ettevõtteid piiriülese ühinemise regulatsiooni alusel liita üheks juriidiliseks isikuks. Ühinemine ei ole küll ainuke võimalus äritegevuse optimeerimiseks, kuid viimase paari aasta praktika näitab, et ühinemiste arv on kordades kasvanud. Eriti otstarbekaks peetakse Balti riigis tegutsevate ühingute ühendamist. Nii on selle tee ette võtnud näiteks kindlustusselts IF, kindlustusmaakler AON ja teised, kelle ühinemisi on nõustanud SORAINENi büroo advokaadid. Nõustamisel on tulnud ühendada Balti ühinguid nii Eestisse, Soome, Leetu kui ka Lätti. Ühinemise vajalikkust on Postimehes kommenteerinud AON Baltic Eesti filiaali juhataja Kaido Konsap: „Meil on lihtsam kaasata Läti ja Leedu ettevõtete oskusteavet. Paraneb sisekommunikatsioon ja efektiivsus suureneb, kuna kolme juhatuse asemel on üks.”

Erinevates riikides ja ka Eestis tegutsevate grupiühingute tegevuse liitmiseks on ettevõtjad leidnud palju põhjusi. Regiooni tütar- või sõsarühingute liitmine võib anda kulude kokkuhoidmiseks sobiva platvormi, mis aitab pikemas perspektiivis säilitada äri konkurentsivõime. Leitakse, et on mitmeid kattuvaid tegevusi, mida saab ühtseks koondada, aruandlusnorme ei täideta igal pool ühtemoodi, mis muudab keerukaks ühingute võrdlemise, mitmed töötajad ei ole koormatud täisajaga, juhtimisstruktuur ei ole optimaalne, erinevate maade seadustest tulenevate nõuete täitmine on ebamõistlikult koormav ja kulukas jne.

Ettevõtja saavutab reeglina kulude kokkuhoiu, saab luua ühtsed kliendiandmebaasid, tellimuste andmebaasid, kesklao, saab lihtsamalt korraldada raamatupidamist ja aruandluse esitamist, lihtsustub juhtimisstruktuur ja väheneb sellega seonduv bürokraatia jne. Ühingud, kelle suhtes on kehtestatud väga kõrged osa- või aktsiakapitali nõuded ning muud reservide hoidmise kohustused, peavad neid täitma vaid ühe ühingu ja ühe riigi nõuetest lähtuvalt. Seega vabaneb oluline hulk kapitali ning lihtsamaks võivad lisaks minna lubade, litsentside jms taotlemise nõuded. Võimalik on tekitada tehingute ajalugu summeerituna, mis on eriti oluline riigihangetes osalemiseks. Samuti on võimalik optimeerida ühinemisprotsessi käigus makse ning saavutada maksueeliseid tulevikus.

Ühinemise tulemusel muutub ettevõtja reeglina suuremaks, tugevamaks ja seega usaldusväärsemaks. Piiriülese ühinemise järgselt jätkab äriühing tegevust teistes Balti riikides filiaali või püsiva tegevuskoha kaudu ning võlausaldajatega suheldes on vastutavaks üks juriidiline isik olenemata sellest, millises riigis äri aetakse.

See, milline ühing jääb ühendamise tagajärjel alles, sõltub tihti ettevõtte organisatsioonilisest struktuurist, strateegiliste üksuste asukohast või maksunduslikest aspektidest, mis võimaldavad efektiivsemalt kasutada ettevõtte ressursse. Ülepiirilise ühinemise korral kaalutakse ka seda, millises riigis on kõige vähem bürokraatlikke takistusi või nõudeid. Näitena võib tuua regulatsioonid, mis on kehtestatud reguleeritud ettevõtjatele, nõuded äriregistriga suhtlemisel või seoses tööjõuga.

Eurotsooniga ühinemine näitab kindlasti Eesti riigi usaldusväärsust ja loodetavasti luuakse siia ka seetõttu enam Balti äride keskusi. Alates eurotsooniga ühinemisest on regionaalsetel ettevõtjatel suur stiimul oma ettevõtte juhtimiseks Eestist.

Selleks, et tagada investorite usaldus meie ärikeskkonna vastu ka tulevikus ning et Eesti võtaks juhtrolli Baltimaade ärikeskusena, peavad Eesti ettevõtjad ning seadusandja jätkama konstruktiivset koostööd stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu tagamiseks. Kindlasti on üheks otsustavamaks teguriks maksupoliitika. Selles vallas hakkame kahjuks tasapisi alla jääma lähinaabritele. Tööjõukulud on ettevõtjatele Eestis suhteliselt kõrged ning mõtteid sellest ülesaamiseks on välja käidud ju mitmeid, alustades kas või sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamisest. Samuti vajavad ettevõtjad selgeid maksude maksmise reegleid. Näitena võib tuua segaduse omaniku dividenditulu ja töötasu eristamisel, mis on teinud ettevõtjad ettevaatlikuks. Riikide valitsused võiksid teha ka rohkem koostööd, et teadvustada sünergiat, mida Eesti, Läti ja Leedu oma geopoliitilise asukoha tõttu potentsiaalsetele investoritele pakkuda suudavad.

Ühinemine ei toimu üleöö ning selle edukuseks on vaja läbi mõelda kõik strateegilised küsimused, milleks on muuhulgas juhtide ja töötajate kaasamine, maksuplaneerimine, avalikkusega suhtlemine, riigiasutustega suhtlemine jne. Mõne väikese detaili mittearvestamine või ebaprofessionaalne nõustamine võib nurjata kogu ühinemisprotsessi. Ühinemine vajab korralikku plaani ja meeskonnatöö võimet. Protsess on pikaajaline ja keerukas, aga sellest saadav kasu kaalub kordades üles ajutise ebamugavuse.

Artikli autorid on Karin Madisson, advokaadibüroo SORAINEN partner ja Karl J. Paadam, advokaadibüroo SORAINEN advokaat

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad