Leppetrahv ja viivised: erinevused ja eelised

Majanduskriis ja sellest tingitud õiguskaitsevahendite laiaulatuslik kasutamine lepingupoolte poolt näitas taaskord, kui oluline on lepingu täpne ja korrektne sõnastus. Ka täna ei pöörata lepingute koostamisel tihtipeale tähelepanu kohustuste täitmise tagamiseks sätestavate abinõude konkreetsele sõnastusele.

Seega on sageli ebateadlikult kasutatud lepingus terminit leppetrahv, kui mõeldakse viivisintressi ja vastupidi. Käesolev artikkel selgitab lühidalt nimetatud kahe institutsiooni põhilist erinevust  ja annab ülevaate millised on viivise eelised ning millised leppetrahvi eelised.

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 158 lg 1 annab leppetrahvi mõiste. Selle kohaselt  on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tegemist on pooltevahelise kokkuleppega, millega sisuliselt määratletakse, et teatud kohustuse rikkumisel kohustub kohustuse rikkuja tasuma teisele poolele teatud summas hüvitist.

Regulatsiooni eesmärk on eelkõige lihtsustada olulisel määral võlausaldaja positsiooni, kuivõrd leppetrahvi ulatuses ei pea võlausaldaja tõendama kahju suurust ning leppetrahvi nõuet saab realiseerida pelgalt kohustuse rikkumise fakti pinnalt. Seega on leppetrahvi sätestamine kasulik lepingutes, milles kohustuste rikkumine on raskesti tõendatava või ülemääraselt kulukas (näiteks konkurentsikeeldu sisaldavad lepingud).

Leppetrahvi kokkulepe annab võlausaldajale võimaluse nõuda seega kahju hüvitamist ka olukorras, kus ei ole kindel, kas kahju on üldse tekkinud. Samas on aga võlausaldajal õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka reaalselt tekkinud kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Seega ei ole leppetrahvi kokkuleppimisel hirmu, et sätestatud summast ei piisa kohustust rikkunud poole täitmisele sundimiseks või tema poolt tekitatud reaalse kahju hüvitamiseks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Leppetrahvi eristab viivisest nii õiguslik olemus kui ka kohaldamise ala. Viivise näol on tegemist seadusest tuleneva õiguskaitsevahendiga, mida on võimalik rakendada ka siis, kui lepingus ei ole viivises eraldi kokku lepitud. Sellisel juhul rakendatakse lihtsalt seadusest tulenevat viivisemäära. Leppetrahv on aga pooltevahelisest kokkuleppest tulenev tagatis, mis peaks kindlustama kohustuse täitmise võlgniku. Leppetrahv on alati ühekordselt trahvina maksmisele kuuluv rahasumma, mis on määratletud kas kindla rahasummana või teatud protsendina  võlgnetavast summast, lepingumaksumusest jmt.

Leppetrahvi osas tuleb arvestada, et leppetrahvil võib olla mitu eesmärki. Vastavalt VÕS § 159 lg-le 1 võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Sama sätte kohaselt kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.

See, kas leppetrahv on sätestatud täitmise asendamiseks või täitmise kõrvale, saadakse teada lepingu tõlgendamise teel (VÕS § 29). Seega saab leppetrahv olla  lepingusse sätestatud tagamise täitmise eesmärgil, mis tähendab, et lisaks leppetrahvile saab nõuda ka kohustuse enda täitmist, kuid leppetrahv saab olla ka täitmise asendamiseks, mis tähendab, et võlausaldajale jääbki kohustuse rikkumisel võlgniku poolt vaid leppetrahvi nõue. Seega on ebaselge lepingusätte puhul oht, et võlausaldaja ei saa nõuda  lisaks leppetrahvile ka kohustuse enda täitmist, mis tuleb lepinguosalisele ebameeldiva üllatusena.

Oht, et kohus tõlgendab leppetrahvi määratuks kohustuse täitmise asemele, realiseerub tihedamini olukordades, kus on sätestatud suur leppetrahv. Seega tasub alati sanktsiooni määramisel jääda mõistlikkuse piiridesse, kuivõrd vastasel juhul võib hoopis võlausaldaja sattuda kehvemasse olukorda ning kaotada võimaluse nõuda kohustuse enda täitmist.

Oluline erinevus leppetrahvi ja viivise instituutide osas on ka see, et viivisenõude saab esitada olenemata kohustuse rikkuja vastutusest, kui tegemist on majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga. Leppetrahvi saab nõuda aga ainult lepingupoolelt, kes vastutab kohustuse rikkumise eest.  Seega on viivisintressi kohaldamine lepingus teatud mõttes riskivabam, kuivõrd on teada,et selle kohadalamiseks on vajalik pelgalt rahalise kohustuse tasumisega viivitamise fakt.

Veel ühe olulise asjaoluna tuleb välja tuua fakti, et vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tegemist on niiöelda nõuet lõpetava tähtajaga, mille kohaselt ei ole võimalik leppetrahvi enam nõuda, kui võlausaldaja mõistliku aja jooksul ei reageeri.

Riigikohus on täiendavalt selgitanud mõistliku aja kriteeriumi tuvastamise mehhanismi, mille kohaselt tuleks kohtul tuvastada asjaolu, et leppetrahvinõude aluseks olev kohustus on muutunud sissenõutavaks, ning seejärel kas seda on rikutud ja millal leppetrahvinõude esitanud isik rikkumise avastas (13.10.2009.a lahend nr 3-2-1-84-09). Viivise regulatsioon aga ei näe ette mingisuguseid täiendavaid toiminguid nõude esitamiseks ja poolel on üldise aegumistähataja jooksul võimalik esitada  3 aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest hagiavaldus esimese astme kohtusse.

Kokkuvõttes tuleks asuda seisukohale, et kindlaim viis lepingupoolte huvide kaitseks on teadvustada leppetrahvi ja viivise regulatsiooni eeliseid ning sätestada leppetrahvi ja viivise klauslid lepingus võimalikult täpselt ja konkreetselt.

 Artikli autor on advokaadibüroo Aivar Pilv vandadvokaadi abi Irina Nossova.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad