Domeenitasu seadusevastaseks tõlgendamine on eksitav

Koos suvesoojaga algas Eestis domeenireform. Maatunnusega .ee domeeninimesid saavad nüüd registreerida kõik soovijad ning piiramatul arvul. Oluliseks uuenduseks on aga ka .ee domeeniregistri tegevus- ja arenduskulude riigieelarve vahenditest kandmise lõpetamine, mis tingib vajaduse katta need kulud domeenide registreerimise tasu arvelt.

26. juuli 2010.a Äripäeva veebiväljaandes avaldatud arvamusloos „Seadusevastane tasu domeeni eest“ seab vandeadvokaat Silja Elunurm kahtluse alla domeenide registreerimise tasu põhiseadusele vastavuse eeldusel, et registreerimisel olevat tegu avalik – õigusliku teenusega.

Nimetatud artiklis ei ole aga arvestatud asjaolu, et internet on riike ja nende jurisdiktsioone ületav võrgustik. Seetõttu püüavadki enamik riike globaalvõrku oma seadustega ehk avalik – õiguslikult mitte reguleerida, ning poolte suhetes vajalik kord ja selgus tagatakse reeglina eneseregulatsiooni ja eraõiguslike meetoditega. Jutt käib lepingutest ja tavadest. Sama tee on valinud ka Eesti, asutades üksnes eraõiguslikult tegutseva Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS).

Avalike teenuste osutamine on Eesti õiguskorras võimalik ainult seaduses sätestatud normi alusel, millele eraõigusliku subjekti (EIS) puhul peab lisanduma veel ka spetsiifiline haldusleping. Avalike teenuste finantseerimine tagatakse üldreeglina riigieelarve vahenditest.

EIS-i puhul need tunnused puuduvad. Seega tuleb EIS poolt lepingulistel alustel täidetavaid kohustusi eristada riigi ja kohalike omavalitsuste poolt osutatavatest avalikest teenustest.

Artikkel viitab ka põhiseaduse §-le 113, mille kohaselt saab riiklikke makse, koormisi, lõive, trahve ja sundkindlustuse makseid sätestada ainult seadusega. Samas on see viide eraõiguslike kohustuste kontekstis asjakohatu ja lugejat EIS poolt kohaldatava domeenitasu suhtes eksitav. Eksitus jääb samaks ka artiklis viidatud põhiseaduse normi laiendatud tõlgendamise korral.

Nimelt on Riigikohtu üldkogu  22.12.2000. a otsuses nr  3-4-1-10-2000 (mille punktile 20  artikliski ilmselt on tuginetud) selgelt märgitud, et Eesti põhiseaduse paragrahvi 113 laiendav tõlgendamine puudutab ainult õigusaktis sätestatud ja avalik – õiguslikke rahalisi kohustusi.

Kuna ühtegi neist tunnustest domeeni registreerimise puhul ei esine, ei saa ka artiklis esitatud väiteid EIS-i domeenitasu võimalikust vastuolust põhiseadusega kokkuvõttes õigeteks pidada.

Tõnu Metsäär on TLD.ee Domeenireeglite autor

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Tõnu Metsäär

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad