Ettevõtja, avalikkuse mõju on suurem, kui arvata oskad

Naftakatastroof Mehhiko lahel võib tunduda veidi ebamäärane ning kauge õnnetus: ega meil seda ikka juhtu;  meie ettevõtted on ju ettevaatlikud ning riskid madalad. Tõepoolest, sellise mastaabiga õnnetuse tõenäosus on Balti mere piirkonnas väike; samas õnnetuse või mõne muu sündmuse mõju avalikule arvamusele ning seeläbi ettevõtte tervisele võib olla siiski ränk.

Ernst & Young küsis aastal 2010 valdkonna ekspertide käest hinnangut olulisematele äririskidele, siis 10 olulisema seas oli ka avalikkuse ja ühiskondlik mõju ettevõtte mainele ning äritegevusele (inglise keeles Social acceptance risk and corporate social responsibility). Uuring toob välja niiöelda kriisijärgses maailmas ettevõtlust mõjutavad olulisemad äririskid ettevõtlussektorite kaupa, neist olulisematena tuuakse välja regulatsioonide muutused, krediidi ja kapitali kättesaadavus ning globaalse majanduse aeglane kosumine (loe ka The top 10 risks for business).

Tulles tagasi BP probleemide juurde: avalikkuse surve on sundinud USA poliitilist juhtkonda võtma ettevõtte suhtes väga jäika positsiooni, näiteks esitama arveid lisaks reaalsetele kuludele ka saamata jäänud tulude eest. Tänaseks on BP hinnanud naftakatastroofi kuludeks rohkem kui 20 miljardit dollarit, oluliselt rohkem kui BP 2009. aasta kasum 14 miljardit dollarit. Avalikul  arvamusel võib olla suurem mõju kui tegelikud reaalsed kulud.

Poliitikud teevad seda, mida rahvas neilt ootab, antud hetkel oodatakse kättemaksu ning kõikide kulude, sealhulgas kaudsete kulude tasumist. Poliitikutele on rahva arvamus oluline – populaarsus võimaldab olla edukas ka järgmistel valimistel, seega tasub teha, mida avalik arvamus soovib olenemata, kas otsused on ebaratsionaalsed või isegi majanduslikult kahjulikud kogu regiooni arengut silmas pidades. Analüüsimata, kas need otsused on õiged või väärad tasub sündmust kui sellist tuua ka Eesti konteksti.

Ka meil Eestis on ettevõtteid, mis on suure avalikkuse surve all või mida jälgitakse aktiivselt. Ka meie poliitikute käitumine juhindub avalikust arvamusest, mida ühelt poolt saab positiivselt mõjutada, teisalt mille mõjud võivad halvimal juhul olla ettevõtte tegevusele katastroofilised. Näiteks avaliku arvamuse ning tarbijate survel sunniti Rimi oma tootevalikus taastama  eestimaine lihatoodang.  Märksa tõsisemad tagajärjed võivad aga olla ärisektorites, kus tegevus mõjutab otseselt keskkonda: energeetika, tootmine, põllumajandus jt.

Mida ettevõtja peaks tegema, et avaliku arvamusega seotud riske maandada?
Esmalt tuleks tuvastada ning analüüsida riske, mis tulenevad otseselt ettevõtte äritegevusest. Need võivad olla seotud keskkonnakaitsega, uute investeeringutega, miks mitte isegi kaubavalikuga. Kuid sellest ainuüksi ei piisa, sest sellisel moel hinnatakse riske vaid ettevõtja enda pilgu läbi. Lisaks tuleks tuvastada riskid, mida üldisem avalikkus tajub. Näiteks kivisüsi kasutamist energeetikas peetakse väga keskkonnakahjulikuks kuigi kasutatakse uudset tehnoloogiat, mis eemaldab suurema osa saastest.

Teiseks tasuks välja töötada praktiline kommunikatsiooniplaan (sealhulgas kriisiplaan juhuks, kui mõni tõsise mõjuga risk peaks realiseeruma), mis ühelt poolt informeerib avalikkust ning teiselt poolt mõjutab või suunab üldist arvamust kriitiliste teemade osas.

Viimaste aastate edulugu on kindlasti olnud Eesti Energia, kes on suutnud süstemaatilise teavitustegevusega juhtida avalikku arvamust positiivses suunas. Nende rohelise energia reklaamikampaania on suutnud mõjutada avalikkust sedavõrd, et tarbijad leiavad, et Eesti Energia on kõige keskkonnasäästlikum ettevõte olgugi, et energeetika sektori tõttu on Eesti 15 suurima saastaja hulgas maailmas (www.gapminder.org).

Võrgustunud ja globaalne maailm loob ettevõtjale mitte ainult uusi võimalusi vaid tekivad uued ohud. Üheks reaalseks äririskiks on negatiivne avalik arvamus, mis veelgi võimendub sotsiaalsete võrgustike ja meedia koosmõjul. Avalik arvamus võib mitte ainult rikkuda hea renomee, vaid tuua ka otsese rahalise kahju. 

 

 

 

 

Artikli autor on Tarmo Toiger, Ernst&Youngi ärikonsultatsioonide osakonna juht.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad