Eesti – järgmine jalka-MMi medalist?

Viimasel ajal on käimas pidev diskussioon teemal, kas euro tulek on meile positiivne või astume hoopis uppuva laeva pardale.

Samal ajal on maailma pressis suuremat kõneainet pakkunud käimasolev jalgpalli-MM ning just alanud Tour de France. Kui tuuril on meil taas oma mees olemas, siis jalka MM tundub kauge unistus, mille poole tahaks siiski püüelda.

Tuuril oli peale teist etappi unikaalne olukord, et kõik viis olulist „särki“ oli eurotsooni riikide käes – liidrisärk, mäekuningas ja parim sprinter prantslased; parim noor oli sakslane ning parim tiim belgia oma. Samas peale kolmandat etappi tuli reaalsus taas tagasi ning eurotsooni kätte (prantslane) jäi vaid mägedekuninga särk ning seda ka võib-olla ainult, kuna mingeid uusi mägesid etapil ei olnud. Tuur on alles oma tuure kogumas ning tegelikult riikide arvestus on ka sealt ammu kadunud ehk mingeid järeldusi eurotsooni riikide edu või ebaedu kohta on pea võimatu teha.

Hoopis huvitavam lugu on jalkas. Kirjutan seda juttu just pärast Hollandi 3-2 võitu Uruguai üle ehk teoreetiliselt on võimalik, et juba laupäeva õhtul on selge, et maailma kolm parimat vutiriiki on kõik eurotsoonist. 

Aga kas saab puhtalt selle pealt järeldada, et Eesti liitub unistusteklubiga või on ka mingid ohud meid varitsemas? Kuueteistkümnest  euro riigist mängisid MM-il tervelt üheksa. Samas ülejäänud 11 Euroopa Liidu riigi hulgast, kes ei kasuta eurot, pääses MM-ile vaid 1,5 – Taani ning veidi meelevaldselt arvestasin Inglismaa olevat poole Suurbritanniast.

Võiks ju analüüsida rahvaarvu järgi euro riikide saavutusi MM-il. Kolme suurima hulgas on kaks häbiplekki – Prantsusmaa ja Itaalia, kuid lootus on, et rahvaarvult suurim – Saksamaa toob kastanid (või vähemalt Bratwursti) tulest ning võib veel lausa maailmameistriks tullagi. Järgneva viie hulgas võib kolme üle tegelikult tõeliselt uhke olla – Holland (finalist), Hispaania (minimaalselt 4.) ja Portugal mängis ka talutavalt ja pidi vaid Hispaaniale alla vanduma.

Samas Belgia ei pääsenud üldse edasi, neid õnnestus Eestilgi valikmängudes korra loputada, ning siis järjekordne häbiplekk – Kreeka.  Kreeka mänguosk(amat)us käis käsikäes tema majandusega – meenub Indrek Zelinski kommentaar mänguolukorra kohta – „Kreeka kaitse on sama auklik nagu nende riigikassa.“

Vahemärkusena tuleb lisada, et eelmises lõigus mainitud kolm ebaõnnestujat ning lisaks Belgia koos Islandiga on Euroopa riikidest esimesed viis suurima valitsussektori võlaga suhtena SKP’sse.

Eurotsoonist väiksema kaheksa  hulgast pääses MM-le Sloveenia ja Slovakkia. Nende mõlema mänguga sooviks täiesti samastuda, sest mõlemad tegid endale MM-il au. Samamoodi oleme suuruse poolest sarnased, sama kaua Euroopa Liidus olnud ehk nagu meil ei oleks mitte midagi puudu võrreldes nendega.

Eurotsooni tulevik sõltub kindlasti muuhulgas Euroopa Keskpanga võimest liikmesriikide fiskaalpoliitkat ja aruandlust kontrollida, samamoodi tundub jalgpalli jaoks oluline videokorduste või siis täiendavate kohtunike kasutamine ehk „fair play“ tagamine võiks olla mõlema eesmärk. 

Praegu jäävadki õhku küsimused, kas Kreeka üldse peaks ikka eurotsoonis olema või, mis oleks saanud, kui Prantsusmaa asemel oleks MM-finaalis Iirimaa või, mis oleks saanud kui I poolaja järel oleks Saksamaa-Inglismaa mäng 2:2 viigis, jne, jne.  

Eeldusel, et „fair play“ põhimõte kehtib, tundub, et koos euroga on Eestil päris hea võimalus pääseda ka MM-le. Me peaksime suutma vältida tohutu valitsussektori võla tekkimist, mis põhjustab ebaõnnestunud esinemisi finaalturniiril, kuid samas peame endale aru andma, et medalistide hulka pääsemiseks on meil vaja tunduvalt rahvaarvu suurendada. Ehk meie lähimate finaalturniiride eesmärk võiks olla pigem väga hingestatud ja võitluslik mäng alagrupis. Näiteks nagu Uus-Meremaa, kellest juhul, kui Holland ei tule maailmameistriks, saab selle MM-i ainus võistkond, kes ei kaotanud ühtegi mängu.

Artikli autor on Ivar Kiigemägi – Ernst & Young partner, Ernst & Young jalkatiimi keskkaitsja ning Eesti rahvuskoondise toetaja.

 

 

 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad