Millal ei ole nõuete tasaarvestamine lubatud?

Kui varasemalt on Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaadid kirjutanud tasaarvestusest üldiselt ning nõuete tasaarvestamisest enne ja pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, siis käesolevas artiklis käsitletakse küsimust, millal ei ole nõuete tasaarvestamine lubatud. Täpsemalt peatutakse alljärgnevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg-st 4 tuleneval nõuete tasaarvestuse piirangul, selgitatakse selle sätte olemust ja tõlgendamisvõimalusi.

Tasaarvestuse regulatsioon tuleneb VÕS § 197 lg-st 1, mis sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tegemine teisele poolele toimub ühepoolse avalduse tegemisega (VÕS § 198) ega eelda seega võlgniku nõusoleku andmist tasaarvestamiseks. Tasaarvestamisega loetakse poolt vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppenuks alates ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2).

Eeltoodust tuleneb seega, et juhul, kui kaks isikut on üksteisele võlgu, on mõistlik kaaluda nõuete vastastikust tasaarvestamist. Nõuete tasaarvestamine on vastastikuste rahaliste kohustuste olemasolu korral otstarbekas, kuna see aitab vältida raha n-ö edasi-tagasi kandmist. Lisaks on nõuete tasaarvestamine kasulik juhul, kui üks pooltest ei ole oma kohustuse täitmisest huvitatud ning hoiab sellest pahatahtlikult kõrvale. Sellisel juhul on ühel poolel ohtlik täita oma kohustus ja võlgnevus tasuda, kuna ei ole teada, kas tal õnnestub hiljem teiselt poolelt ka oma raha kätte saada. Pärast tasaarvestuse tegemist on nõuded aga kattuvas osas lõppenud ning kummalgi poolel ei ole enam alust võlgnevust sisse nõuda.

Kuigi nõuete tasaarvestuse võimalused on võlaõigusseaduse kohaselt suhteliselt laiad, näeb seadus siiski ette ka piirangud, millal nõuete tasaarvestamine on välistatud. Sellised piirangud on sätestatud VÕS §-s 200.

Seaduse kohaselt ei saa tasaarvestada näiteks järgmisi nõudeid (VÕS § 200 lg 1):
1) ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu;
2) teise poole nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku kohaselt on sissenõude pööramine välistatud näiteks teatud osale sissetulekust);
3) teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud.

Nimetatud alused nõuete tasaarvestamise välistamiseks on suhteliselt selged ning arusaadavad, jättes vähe ruumi erinevatele tõlgendusvõimalustele. Lisaks eeltoodule on seadusandja aga ette näinud, et ka sellise nõude tasaarvestamine ei ole lubatud, millele teine pool saab esitada vastuväiteid (VÕS § 200 lg 4). Nimetatud säte on tekitanud praktikas mitmeid probleeme, kuna tegemist on suhteliselt lühikese ja lakoonilise normiga ning seadusandja ei ole täpsustatud, mida on vastuväidete esitamise all täpsemalt silmas peetud. Iseenesest on ju võimalik nõuete tasaarvestusele esitada kõikvõimalikke vastuväiteid, sõltumata sellest, kas vastavate vastuväidete esitamiseks on alust või mitte.

Artikli autor on aga seisukohal, et VÕS § 200 lg 4 eesmärgiks ei ole välistada nõuete tasaarvestuse tegemise võimalust mistahes abstraktse vastuväite korral. Tasaarvestuse võimaluse välistamine peaks olema lubatud üksnes väga kaalukate vastuväidete korral, kuna vastasel juhul muutuks kogu tasaarvestamise regulatsioon mõttetuks.

Kui siiani puudus kohtupraktikas Riigikohtu tasandil konkreetne tõlgendus kõnealusele sättele, siis 16. juuni 2010. a otsuses nr 3-2-1-59-10 on ka Riigikohus asunud  seisukohale, et igasugune teise poole vastuväide ei välista VÕS § 200 lg 4 alusel tasaarvestuse tegemist. Kohus on ka märkinud, millal välistab vastuväite esitamine tasaarvestuse. Riigikohus on öelnud: „Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud).“

Eeltoodust lähtuvalt võiks VÕS § 200 lg 4 kohaldamine tulla kõne alla juhul, kui tasaarvestada soovitakse näiteks nõuet, mis on juba täidetud (raha on võlausaldajale juba ära makstud) või kui tegemist on aegunud nõudega (välja arvatud juhul, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist). Abstraktse vastuväite esitamine põhjusel, et tasaarvestusavalduse saanud isik lihtsalt ei nõustu tasaarvestusega, ei saa seega olla piisavaks põhjuseks VÕS § 200 lg 4 kohaldamiseks.

Samas tuleb ka silmas pidada, et juhul, kui isik talle esitatud tasaarvestusavaldusega ei nõustu põhjusel, et tema hinnangul on nõuete tasaarvestamine seadusega vastuolus, siis tuleb oma õiguste kaitseks ning võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole. Üksnes kohtuvälisest avaldusest, et tasaarvestusega ei nõustuta, Riigikohtu hinnangul nõuete tasaarvestuse välistamiseks ei piisa (vt Riigikohtu otsus nr 3 2 1-81-00).

Tasaarvestusele vastuväite esitamise korral peab kohus hindama, kas tasaarvestus oli konkreetsel juhul lubatud või mitte. Ka juba viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-59-10 on kohus öelnud: „Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.” Juhul, kui kohus leiab, et nõuded olid tasaarvestatavad ning tasaarvestuse tegemine ei olnud keelatud, siis jätab kohus tasaarvestatud rahasumma sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-58-04).

Artikli autor on Kairi Tuulmägi, Advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat. 

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

Uudised

Tööriistad