Käendusest võlgnevuseni on vaid üks samm

Mõneaastataguse laenubuumi ajal on paljud inimesed käendanud enda lähedaste ja sõprade laenukohustusi. Seda tehti pahatihti mõtlematult ja sisuliselt aru andmata, et enda kanda võeti tegelikult võlakohustus.

Käendus on võlgnevusest vaid ühe sammu kaugusel ning tuleb tähelepanu pöörata käenduslepingu olulistele tingimustele ja tagajärgedele.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (ehk põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Seega ütleb seadus selgesõnaliselt, et käendaja asub võlgnikuga samal positsioonil ehk on samaväärselt põhivõlgnikuga kohustatud vastutama kohustuse korrektse täitmise eest.

Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Solidaarvastutus tähendabki, et võlgnevuse täitmist võib nõuda nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või mõlemalt korraga, ning seejuures on võlausaldajal endal võimalik otsustada, kelle käest  ta võlgnevuse tasumist nõuab.

Seega tuleks käenduslepingu sõlmimisel pöörata kindlasti tähelepanu asjaolule, et käendusleping sisaldaks tingimust, mis lubab nõuda kohustuse täitmist käendajalt alles seejärel, kui põhivõlgnikult on kohustuse täitmist nõutud ja põhivõlgnik kohustuste täitmisele ei asu.

Selleks, et käendusleping kehtiks, peab lepingu sisu vastama nn minimaaltingimustele.  Käenduslepingust peab ilmnema käendaja selge tahe endale taoline kohustus võtta. Seega peab olema täpselt määratletud kohustuse sisu ja võlausaldaja ning põhivõlgniku isik.

Tarbijakäenduse (olukord, kus käendajaks on tarbija ehk nö eraisik) korral peab olema määratletud ka käendaja vastutuse maksimumsumma. See tähendab, et tarbijakäenduslepinguga peab olema ka fikseeritud, millisest summast rohkem käendaja kohustusi täitma ei pea, isegi kui võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu on suurem. 

Tegemist on olulise sättega, kuivõrd käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses ehk ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest (viivis, leppetrahv, kahju), samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Tegemist on aga nö ettenägematute nõuetega, kuivõrd nende täpset suurust ei ole võimalik lepingu sõlmimisel fikseerida. Seega, et käendaja jaoks ei kujuneks käendatav kohustus ülemääraselt koormavaks ongi sätestatud rahaline maksimummäär, millest rohkem ei ole kohustatud käendaja võlausaldaja nõudeid rahuldama.

Kuivõrd VÕS sätestab võimaluse, et  käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega, on võimalik ka mitte tarbijast käendajatele selguse ja kindluse huvides määratleda kohustuse maksimummäär, et mitte sattuda olukorda, kus kohustusi tuleb täita oodatust oluliselt suuremas mahus.

Kuigi käendusega tekib uus ja iseseisev kohustus (täita põhivõlgniku kohustus), tuleb arvestada, et see on seotud põhikohustuse kehtivusega. Ehk olukorras, kus võlausaldajal ei ole õigust nõuda kohustuse täitmist põhivõlgnikult, ei saa ta seda teha ka käendajalt (nt kui võlausaldaja ja põhivõlgniku vaheline leping on algusest peale tühine või see tühistatakse).

Oluline on siinjuures välja tuua, et käendus on seotud põhivõlgniku isikuga. Kui võlausaldaja loovutab käendusega tagatud nõude, lähevad uuele võlausaldajale üle ka käenduslepingust tulenevad nõuded, kui aga vahetub põhivõlgnik, lõppeb ka käendus. Siinkohal kaitseb seadusandja käendajat olukorra eest, kus võlgnik üritab oma kohustuste täitmisest pääseda viisil, kus kokkumängu korral maksejõuline põhivõlgnik asendatakse maksejõuetu põhivõlgnikuga (näiteks võtab põhivõlgniku kohustused üle varatu ettevõte) ja kohustuse reaalne täitmine jääb käendaja kanda. 

Erandiks eelnevast on asjaolu, et käendus ei lõppe üldõigusjärgluse korras (näiteks kui põhivõlgniku surma korral saab uueks põhivõlgnikuks pärija). Seega on problemaatiline olukord, kus ettevõte ühineb, jaguneb või kujundatakse ümber. Siinkohal ei anna seadus ühest vastust, kas käendus jääb kestma või mitte ning on reaalne oht praktikas, et sel viisil on võlgnikul võimalik enda kohustuste täitmisest vabaneda ja niiöelda veeretada kõik käendaja kanda. Selliselt on soovitatav käenduslepingu sõlmimisel lisada lepingusse säte, mis sellisel juhul loeb lõppenuks ka käenduskohustuse.

Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Nõude ülemineku korral muutub käendaja ise võlausaldajaks ning ta saab  nõuda kohustuse täitmist samal moel, nagu seda sai teha senine võlausaldaja tema vastu.

Tuleb märkida, et kuivõrd  nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise sätteid, lähevad käendajale üle ka nt täitedokumendist tulenevad õigused, mis võlausaldajal oli võlgniku vastu. Seega saab käendaja ise alustada kohtutäituri juures täitemenetlust põhivõlgniku vastu tuginedes sellele täitedokumendile, mis võlausaldajal oli põhivõlgniku vastu. Nõude üleminek toimub ulatuses, milles käendaja selle võlausaldajale rahuldas. Ehk käendaja ei saa nõuda rohkem, kui ta ise täitis.

Samas tuleb arvestada, et nõude üleminekuga ei muutu selle sisu ehk käendaja saab põhivõlgniku vastu esitada sama nõude, mille esitas võlausaldaja tema vastu ja seega saab ka käendaja võlausaldajana nõuda põhivõlgniku käest viiviseid ning leppetrahvi ning seda siis ka perioodi eest, kus  käendaja oli juba ise võlausaldaja.

Võlausaldaja asemele astunud käendaja nõue on piiratud aegumistähtajaga. Nimelt lõpeb tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue põhivõlgniku suhtes. Seega võib juhtuda, et tagasinõue aegub enne, kui käendajal tekib reaalne võimalus see võlgniku vastu esitada. Siiski on seadusega käendaja aegumistähtaega pikendatud ning käendaja tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil käendaja ise täitis kohustuse või esitati tema või põhivõlgniku vastu hagi.

Artikli autorid on advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat Irina Nossova ja advokaadibüroo Aivar Pilv jurist Karin Ploom.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad