Ettevõttel olgu arhitekt

Korraliku maja ehitamiseks on vaja arhitekti, kes, arvestades tulevase elaniku soove, kavandab maja välisilme, värvi ja vormi, ruumide paigutuse ja suurused, akende asukohad ja palju muud.

Sama kehtib paljude muude kõvemate ja pehmemate objektide kohta alates võidusambast ja lõpetades infosüsteemidega.
Ka ettevõtet või organisatsiooni võib pidada piisavalt keeruliseks koosluseks, et sel võiks olla arhitektuur. See võiks kirjeldada osakondi ja nende funktsioone, äriprotsesse, teenuseid, infosüsteeme ja selle kõige omavahelisi seoseid. Kuivõrd paljude tänapäeva ettevõtete tegevus on rohkem seotud mittefüüsiliste objektidega, taandub ka ettevõtte arhitektuur pigem infoarhitektuurile.

Milleks seda kõike vaja on?

Enamus ettevõtteid tegutsevad ilma, et neil tuleks pähegi seostada oma organisatsiooni selle pigem ehituse ja kunsti valdkonnast pärit terminiga. Tegelikult tegeletakse arhitektuuriga, aga tahes-tahtmata oma igapäevases tegevuses – defineerides ettevõtte kliente ja teenuseid, analüüside äriprotsesse ja otsides neile infotehnoloogilisi lahendusi. Kõige selle käigus luuakse endi jaoks arusaam ja ettekujutus kuidas äri toimib ja kuidas miski millegagi seotud on.

Siiski kerkib suurem vajadus arhitektuuriga tegelemise järele mitmesuguste muudatuste korral. Näiteks võib tuua ettevõtete ühinemised ja jagunemised, teiste äriettevõtete omandamisega seotud arendused, aga ka uue infosüsteemi loomise projektid. Sellistes olukordades tekkib vajadus otsustada, mida võtta ja mida jätta. Kas peaks jätkama kolme raamatupidamisosakonna ja majandustarkvaraga kolmes tütarettevõttes või peaks hankima neljanda nende integreerimiseks? Või hoopis valima ühe kolmest – kõige sobivama. Aga milline on sobiv, kes seda ütleb?

Korduvkasutus

Üheks võtmesõnaks arhitektuuri juures on korduvkasutus. Kui insener projekteerib maja konstruktsioone ja leiab, et paljud maja siseseinad on identsed, siis kirjeldab ta selle siseseina kõigi oma detailidega ühe korra ja näitab ära, et neid on paljudes kohtades. Mitte ei kirjelda kõigi ühesuguste seinte konstruktsioone kümnes kohas. Selle tõdemuseni on insener jõudnud uurides arhitektuuri. Sama loogika võiks kehtida organisatsioonis, kus samuti tuleks leida üles need kohad, kus midagi sarnaselt tehakse või arvutatakse.

Nii era- kui avaliku sektori organisatsioonid seisavad sageli olukorra ees, kus on vajadus uue tarkvaralise funktsionaalsuse järele. Seda võib pakkuda majandustarkvara või mõni muu põhitegevust toetav süsteem. Kuna vajadus uue funktsionaalsuse järele tekkib üldjuhul mõnes konkreetses ettevõtte ärivaldkonnas, siis vaadatakse uut süsteemi ka selle valdkonna keskselt.

Süsteemi hankimisel nähakse olulist kohta mõistagi IT osakonnal – üks kompuutrivärk kõik. Paraku võib IT üksus olla väga erineva profiiliga ja sageli on IT osakond vastutav pigem standardsete IT teenuste (arvutid, arvutivõrk, standardtarkvara) eest. Ühe ärisüsteemi loomiseks või ümberkujundamiseks oleks vaja tunduvalt ärilisemat ja laiemat vaadet. Seda võiks nimetada arhitekti vaateks ja mis hõlmaks ka organisatsiooni inforessursse.

Paindlikkus

Omades head arhitektuurilist pilti, oleme teadlikud millest ettevõte koosneb. See annab võimaluse kohaneda paremini muudatustega. Kui ettevõttel on 5 üksust, mis tegelevad eri valdkondadega, on valik, kas arveldamine toimub igas üksuses eraldi või ühes kohas koos. Kindlasti leidub igas üksuses keegi, kes väidab, et temal on arveldamine nii unikaalne, et seda ei ole võimalik ei ühitada ega kohandada. Nii istuvadki kõigis üksustes oma arveldajad.

Lähemal uurimisel võib selguda, et tegelikult on neis arveldusprotsessides vaid marginaalseid erisusi ja sisuliselt võiks rakendada standardset mudelit. See võib tunduda tühise kokkuhoiuna, aga kui arvestada, et iga üksuse eripäraseks arvepidamiseks on vaja ka eraldi tarkvara ja veel mingeid erilisi ressursse (krediidihaldust jms), siis võib osutuda, et mitme sarnase funktsiooni ülalpidamine on päris kulukas.

Kokkuvõtteks

Ettevõtte arhitektuur (ingl k. Enterprise Architecture) on levinud meetod organisatsiooni äritegevuse analüüsimiseks eesmärgiga saada põhjalik ettekujutus kuidas äri toimib ja mismoodi selle erinevad komponendid omavahel seotud on. Arhitektuuri kirjeldus loob võimalused teha muudatusi äriprotsessides, vahetada välja üksikuid komponente (näiteks mõnda teenust sisse ostes) ja luua paindlikke infosüsteeme. Sageli tuleb otsida monoliitsete, ülikallite ja jäikade infosüsteemide tekkimise põhjusi mitte tarkvaraarendajate juurest vaid pigem sellest, et ettevõtete otsustajad ei valda piisavalt head äriarhitektuurilist arusaama.

Arhitektuuri arendamine annab infotehnoloogidele ja äriinimestele mingigi aluse omavahel kõneleda.

Artikli autor on Siim Aben, Ernst & Young Baltic ASi ärikonsultatsioonide osakonna juhtivkonsultant

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad