Töötades invaliidiks - kes vastutab?

Tänane kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitise määramise kord on liialt keerukas ning põhjustab osadel puhkudel hüvitise mitte määramist ja teinekord ebavõrdseid hüvesid töötajale, kokkuvõttes ei ole see soodne ega efektiivne ühelegi osapoolele, arutleb advokaadibüroo SORAINEN.

Viimastel nädalatel on muutunud aktiivsemaks diskussioon tööga seotud tervisekahjude regulatsiooni reformimise vajaduse teemal. Leiame, et see mõte väärib edasiarendamist. Tööga seotud tervisekahjude hüvitamise kehtiv kord on probleemne ning pole kokkuvõttes ühegi poole huvides. Kahjuhüvitiste määramise kitsaskohad tulenevad peamiselt sellest, et kõikide asjaga seotud isikute osa tuvastamine on äärmiselt keeruline.

Pikki aastaid oli valdav põhimõte, et erinevad tööandjad vastutavad lihtsalt proportsionaalselt antud kohas töötaja poolt töötatud ajaga. See põhimõte muutus aga käesoleva aasta alguses. Riigikohtu seisukoht on nimelt, et erinevate tööandjate osa määramisel tuleb võtta arvesse ka seda, millisel määral ühe või teise tööandja juures töötamine mõjutas tervisekahju kujunemist.

Põhimõte on igati tervitatav, kuna poolte osa kahju tekkimises ei pruugi olla ühesugune. Samas tekib kohe ka praktiline küsimus: kes siis oskab tuvastada eri tööandjate osa?

Tänane kohtupraktika soosib tegelikult olukorda, kus kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitise määramisel jäävad paljud objektiivsed kriteeriumid kõrvale. Näiteks isiku vanus, tema võimalused leida endale sobivat tööd halva majandusolukorra tingimustes, vms. Ei pea ju olema selgeltnägija teadmaks, et üldjuhul ei ole 60-aastase isiku töövõime enam samasugune nagu 30-aastasel. Pole vaja ka pikemalt argumenteerida, et vanemal inimesel on raskem leida tööd ka juba puhtalt oma ea tõttu. Tööpuuduse tase on kõrge ning tööd ei leia ka noored inimesed, rääkimata siis juba keskikka jõudnutest. Pealegi alandatakse massiliselt palkasid ja koondatakse töötajaid.

Neid asjaolusid aga kohtud seni kahju määramisel reeglina arvesse ei ole võtnud: lähtutakse lihtsalt kutsehaiguskomisjoni otsuses märgitud töövõime kaotuse protsendist ja inimese viimasest töötasust. Kõige lihtsamalt seletatult võib tööta kutsehaige nõuda oma viimastelt tööandjatelt töövõime langusele vastavat protsenti oma viimasest palgast. Seega ei arvestata, kas inimesel – jättes üldse kõrvale tema tervise – oleks tegelikult ka šanssi sellist töötasu antud ajahetkel saada. Pealegi ei motiveeri selline lähenemine mitte ühtegi tööinvaliidi tööd otsima.

Eraldi teema on pensioniea saabumine. Tööandja lootus, et kahju hüvitamise kohustus lõppeb töötaja pensioniea saabumisega, on paraku asjatu. Vastupidi – töötaja pensionikka jõudmine võib tuua kaasa olukorra, kus tööandja maksekohustus isegi suureneb. Kuidas?

Töötajale hüvitise maksmine – kui see kord on tuvastatud - on tööandjale kohustuseks töötaja terve eluea vältel. Kui tööealisena sai töötaja tervisekahju tõttu töövõimetuspensioni, siis arvestati see tööandja poolt maksmisele kuuluvast hüvitusest maha. Vanaduspensioni ea saabumisel lõpetatakse aga töövõimetuspensioni maksmine. Seetõttu aga suureneb töötaja nn kahju ja tööandja maksekohustus kasvab. See ei ole mõistlik. Pensioniealine isik saab juba riigi poolt hüvitust – vanaduspensioni – mis peaks kompenseerima töövõime languse tõttu kaotatud sissetuleku .

Praegune olukord viib selleni, et terve pensioniealine on võrreldes tööst tervisekahjustuse saanud isikuga majanduslikult halvemas seisukorras, kuna temale ei maksa keegi lisaks pensionile hüvitust.

Selline järjest süvenev keerukus kahju määramisel on viinud kahepidise suhtumiseni: ühelt poolt jätavad töötajad keerulise asjaajamise tõttu hüvitised nõudmata ja teiselt poolt loobuvad tööandjad kulukast vaidlemisest ning lihtsalt maksavad, mida küsitakse. See ei ole aga lahendus probleemile.

Põhjamaades on tööga seotud tervisekahjude probleem lahendatud selliselt, et tööandjad peavad töötajad kindlustama terviseriskide vastu. Ka Eestis ei ole see mõte võõras. Terve rida ettevõtteid on sel moel võimalikke riske maandanud. Selline lahendus on lihtsam nii töötajate kui ka tööandjate jaoks. Pooltel puudub vajadus kulutada raha ja aega, tõestamaks, kes ja kui palju asjas süüdi on. Kahju hüvitab kindlustus.

See mõte vajaks laiemat edasiarendamist. Kuidas teha see tööandjale atraktiivseks? Vabatahtlikult töötajate tervise kindlustamisega ühinenud tööandjatele võiksid kehtida olulised maksusoodustused, näiteks sotsiaalmaksu arvelt, kuna tööandja võtab ju osaliselt enda kanda ka riigi kohustuse. Ilmselt on siin variante veel. Jääme igatahes lootma, et järgmine suurem reform tööõiguses puudutab just tervisekahjudega kaasnevat.

Artikli autorid on Carry Plaks, advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja
Indrek Ergma, advokaadibüroo SORAINEN jurist

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

MAXIMA EESTI OÜ otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

22. oktoober 2018

Uudised

Tööriistad