Kaughasartmängud: iseteadlik ja paavstist usklikum Eesti

Uus netikasiinode tegevust korraldav seadus annab eelise välismaistele suurtele ettevõtetele, kes soovivad Eestis tegutseda, kuid samal ajal piirab oma karmide nõuetega Eesti kohalike ettevõtete võimalusi välismaalt omale tulu ja riigile maksuraha korjata.

Kaughasartmängu regulatsiooni jõustumisest Eestis 1.  jaanuaril 2010 on möödunud piisavalt aega, et Eesti turgu olulisemaks pidanud mängukorraldajad on saanud vajalikud load kätte või loataotlused esitatud. Seadust on nüüd praktikas testitud ning on võimalik tagasi vaadata, kuidas pingeid põhjustanud regulatsioon praktikas lõpuks välja kukkus ning mida on vaja teha, et valdkond paremini toimiks.
Seadusandja peab tundma reguleeritavat valdkonda: ära leiuta jalgratast, vaid kuula

Hasartmängud ja sealhulgas kaughasartmängud on — põhjusega — ühiskonnas palju poleemikat ja vastakaid reaktsioone tekitav teema. Kuid keelamine ei ole lahendus ning eriti internetis polegi see võimalik. Just valdkonna vastutustundlik reguleerimine oligi uue kaughasartmängu regulatsiooni eesmärk.

Hea regulatsiooni esimene eeldus on, et reguleerija tunneb valdkonda, mida ta reguleerib. Kaughasartmänge reguleerivad seaduse sätted ja nende rakendamine paljastab, kui vähe tundis seadusandja kiiresti arenevatel IT-lahendustel põhineva üleilmse kaughasartmängukorralduse köögipoolt. Teadmatusest jõudsid seadusesse nõuded, mille järgimine ei ole majandusseadustest tulenevalt võimalik, juhul kui arvestada, et Eesti turg on väga väike ja ebaoluline. (Jajah, aeg-ajalt tasub gloobusel vaadata Eesti suurust ja meenutada, et oleme üks väiksema rahvaarvuga riike maailmas.) Seaduses on ka nõudeid, millest pole abi seadusandja eesmärgi saavutamisel.

Nii jõudis seadusse palju segadust põhjustanud nõue, et mängude korraldamise server peab asuma Eestis — nõue, mida mitmetes eri riikides asuva ja keerulise ülesehitusega juba olemasolevaid IT-süsteeme kasutavatel rahvusvahelistel mängukorraldajatel Eesti väikest turgu ja investeeringute suurust arvestades ei ole võimalik täita.

Maksuamet tõlgendab seadusetähte mõistlikult

Siinkohal tuleb kiita maksu- ja tolliametit, kes seaduses ebakorrektselt sõnastatud nõude tegelikku eesmärki mõistes leidis mõistuspärase lahenduse: mängukorraldajatelt nõutakse, et Eestis peavad asuma IT-süsteemide osad, mille kaudu on tagatud Eesti seaduse nõuete täpne järgimine ning nende täitmise kontroll.
See tähendab Eesti mängijate autentimist, vanusepiirangu ja enesevälistusnimekirja kuulumist ning maksuarvestust teostavaid süsteeme.

Näitena eesmärki mitte täitvast piirangust on kõnekaim Eestis litsentseerimata internetikasiinodele ligipääsu piiramiseks ebaõnnestunult valitud domeeninime blokeerimine. Esiteks aitab see blokeerida ligipääsu vaid tavalise veebibrauseri kaudu ligipääsetavatele kasiinodele — paljud kasiinod põhinevad aga kasutajate arvutitesse paigaldatud iseseisvatel klientprogrammidel, mille tegevust domeeninime blokeerimine ei mõjuta.
Teiseks on domeeninime blokeeringust möödasaamine kasutajatele imelihtne. Kolmandaks piirati lisaks Eestis seadustamata hasartmängukorraldaja veebilehele ligipääsule ka samale mängukorraldajale Eestist e-kirjade saatmine — sellega võeti mängijatelt võimalus enne blokeeringu rakendamist mängukontole kogunenud võite välja nõuda.

Lausa irooniline on see, et sama piirang on oluliselt raskendanud blokeeritud mängukorraldajatel Eestis tegevusloa saamist — praeguses e-kirjapõhistes litsentseerimise menetlustes Eesti maksu- ja tolliameti mängukorraldajale saadetud e-kirjad jäävad sama blokeeringu taha kinni. Nii ei jõua järelevalve instruktsioonid mängukorraldajateni, kes on huvitunud oma tegevuse seadustamisest Eestis.

Enamik lubade taotlemise käigus esile kerkinud tehnilisi küsitavusi on nüüdseks suuresti lahendatud. Kuid palju segadust mängukorraldajatele ning rohked võimalused seaduses sätestatud tehnilistest piirangutest mööda hiilida jäänuks olemata, kui seadusandja oleks kaughasartmängu regulatsiooni väljatöötamisel lähemalt tundma õppinud regulatsioonile allutatavas ärivaldkonnas välja kujunenud organisatoorseid ja tehnilisi toimimismehhanisme.

Paavstist usklikum Eesti surub oma usku teistele peale

Eesti (kaug)hasartmängu regulatsioon on karmim kui paljudes teistes lugupeetud riikides. Näiteks on Eestis mängijate vanusepiir 21 aastat, kui mujal on sageli lubatud kasiinos mängida 18-aastaselt. Eesti on hasartmänguseadusse kirja pandud lahendusteni jõudnud ühiskonnas toimunud debati tulemusel ja ju sobivad sellised piirangud praegu Eesti territooriumile kõige paremini. Las see olla.

Kuid kaughasartmäng toimub piirideta internetis ja nii saaksid Eesti kaughasartmängukorraldajad oma teenuseid pakkuda ka kaugemale Eesti piiridest. Kui saaksid.
Reaalsus on see, et Eesti lubade alusel kaughasartmänge korraldav netikasiino peab praegu Eesti karme nõudeid rakendama ka nendele mängijatele, kelle koduriik lubab hasartmängus osaleda 18-aastaselt või teinekord nooremaltki. Sellega on Eesti ettevõtetelt võetud võimalus globaalselt konkureerida võrdselt mujal litsentseeritud kaughasartmängude korraldajatega.

Lisaks välistab välisriigist pärit klientide ligipääsu Eesti lubade alusel tegutsevasse internetikasiinosse kohustus rakendada mängijate isikusamasuse tuvastamisel Eesti kohapealseid olusid arvestavaid ning sisuliselt maapealsetele kasiinodele mõeldud lahendusi — praegu peab isikusamasust tuvastama kas ID-kaardi abil või dokumendi alusel. Teiste riikide kodanikel ID-kaarte aga pole. Mängukorraldajale dokumendikoopia faksi või e-kirja teel saatmine on selline tüli, et klient, kes võiks Eesti ettevõttele käivet ning riigile maksutulu tuua, jalutab selle asemel virtuaalses avaruses mõnda teise kasiinosse, mis lihtsamal viisil isikusamasust tuvastab.

Rängad nõuded, kuid vähe mõju

Nii käitubki Eesti kui pisike paavst, kes kramplikult nõuab oma karmide valikute järgimist ka teiste riikide mängijatelt. Ainult et sellel paavstil pole väljaspool oma territooriumi jõudu ega mõju. Laias maailmas on rohke valik liberaalsemaid mängukorraldajaid. Seetõttu ei saavuta me oma nõudmistega midagi muud, kui halvendame Eesti mängukorraldajate konkurentsiolukorda.

Kurvaks teeb, et sellest piirangust on vabad suured rahvusvahelised mängukorraldajad, kes on lisaks Eestile litsentseeritud ka mujal — neil on muude riikide mängijatele pakkuda alternatiivseid võimalusi. Välistatud on üksnes see, et mõni Eestist pärit ettevõte võiks rahvusvahelisel või regionaalsel kaughasartmänguturul suurtele konkurentsi pakkuda ning haugata globaalsest 20 miljardi USA dollari suurusest turust Eesti majanduse hüvanguks viisaka suutäie.

Eesti seaduste eesmärke toetav, kuid rahvusvahelisel turul tegutsemist võimaldav lahendus on lihtne. Seadusandja peab lubama Eesti lubade alusel tegutsevatel mängukorraldajatel rakendada konkreetse mängija suhtes tema asukohariigis kehtivaid nõudeid. Tehnoloogia võimaldab lihtsalt tuvastada mängija asukohariiki ning mängukorraldajatel on lihtne hoolitseda selle eest, et Eestist pääsevad netikasiinosse või pokkerituppa vaid vähemalt 21-aastased ning mujalt ka nooremad mängijad, kui seda lubab nende asukohariik. Ka isikusamasuse tuvastamisel saab mängukorraldaja valida just konkreetsele mängijale sobiva lahenduse.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaughasartmänge reguleeriva seaduse jõustumise ning esimeste lubade andmisega kohalikele ning rahvusvahelistele mängukorraldajatele on Eestis loodud õiguslikud raamid kaughasartmängude korraldamiseks ning järelevalveks nende korraldajate tegevuse üle. Tõsi on see, et regulatsiooni rakendumine olnuks valutum ja efektiivsem, kui juba regulatsiooni väljatöötamisel oleks olnud vähem isepäisust ning rohkem tähelepanu reguleeritava sisulise toimimise vastu.

Ka on tänane regulatsioon kaugel ideaalist — seda just kohalike netikasiinode ja pokkeritubade rahvusvahelise konkurentsivõime osas. Kuid senine riigi valmisolek seaduse raames regulatsiooni konarusi lihvida jätab lootuse, et regulatsiooni edaspidi kohendades võetakse rohkem kuulda turuosaliste kogemusi ning antakse meie ettevõtetele võimalus teistega võrdselt suurel maailmaturul Eesti majanduse ja maksutulude hüvanguks konkureerida.

Artikli autor on Kaupo Lepasepp, advokaadibüroo SORAINEN partner.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad