Maksuarvestus euro tulekul

Euro tulek alates 2011. aastast muutub üha tõenäolisemaks. Euro-teemaliste artiklite seeria viimane osa räägib sellest, mis juhtub euro tulekul maksuarvestusega.

Sarnaselt igasugustele lepingulistele suhetele, üldisele majandusarvestusele ja sularahata arveldusele toimub ka maksuarvestuses järsk üleminek.

Mistahes varasema perioodi kohta määratud ja määratavad rahalised kohustused (deklaratsioonid, trahvid, maksuteatis, maksuotsused, aruanded, eelneva perioodi eest tagastatav või juurdemääratav tulumaksu summa) arvutatakse kroonides. Kuigi arvutuskäik tehakse kroonides, arvutatakse 2011. aastal tagastamisele / tasumisele kuuluv maksu- või muu summa (näiteks maksuintress) eurodesse vastavalt üldistele konverteerimis¬reeglitele.

Näiteks 2010. aasta detsembrikuu eest esitatavad käibedeklaratsioon ja maksudeklaratsioon TSD esitatakse kroonides, kuid reaalne rahaülekanne maksuhaldurile (või maksutagastus) saab toimuma juba eurodes. Sama kehtib ka 2010. aasta eest 2011. aasta veebruaris-märtsis esitatava füüsilise isiku tuludeklaratsiooni kohta.

Varem koostatud maksuvõla tasumise ajatamisgraafikud arvutatakse automaatselt eurodeks ülemineku ajal kehtiva kursi põhjal üldiste konverteerimisreeglite järgi – selleks uut graafikut ei sõlmita. Eurole ülemineku plaan näeb ette, et käesoleva aasta kümnel viimasel päeval MTA ajatamis¬graafikuid ei väljasta.

Riigikogus 22.04.2010 vastu võetud euro kasutuselevõtmise seadus (eelnõu 709 SE) näeb muuhulgas ette rea muudatusi maksuseadustes ning maksukorralduse seaduses.

Euro kasutuselevõtmise seadusega tehti erinevatesse maksuseadustesse (käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus, tulumaksuseadus, raskeveokimaksu seadus, hasartmängumaksuseadus jt) suur hulk tehnilisi parandusi, mille eesmärgiks on kroonides väljendatud numbri asendamine eurodes väljendatud numbriga. Summade ümberarvutamisel on lähtutud põhimõttest, et summad oleksid ümardatud maksumaksja jaoks soodsamas suunas.

Lisaks kaotatakse maksukorralduse seaduses ja mujal sätestatud põhimõte, et maksusummad väljendatakse reeglina täiskroonides. Edaspidi hakatakse maksusummasid deklareerima ja määrama ühe eurosendi täpsusega.

Kui seni on olnud minimaalseks määratavaks maksu- ja intressisummaks 50 krooni, siis edaspidi saab selleks olema 10 eurot. Maamaksu puhul oli kuni 2009. aasta lõpuni minimaalseks määratavaks maksu- ja intressisummaks 20 krooni, hetkel on see 50 krooni ning euro kasutuselevõtu korral hakkab vastavaks piirmääraks olema 5 eurot. Nimetatud muudatused on maksumaksja jaoks selgelt positiivsed.

Maksuvõlgade puudumise tõendit väljastab maksuhaldur praegu vaid juhul, kui isiku maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa kokku 100 krooni. Edaspidi väljastatakse maksuvõlgade puudumise tõend siis, kui maksuvõlg ei ületa 15 eurot. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et maksuvõlgade puudumise tõend väljastatakse ka siis, kui maksuvõlg on ajatatud.

Tulumaksuseaduses sätestatud üldine maksuvaba tulu (praegu 27 000 krooni aastas ja 2250 krooni kuus) suuruseks saab olema 1728 eurot aastas ja 144 eurot kuus.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuse tekkimise 250 000-kroonine piirmäär asendub 16 000 euroga. Senisest mõnevõrra madalamale langeb piiratud maksukohustuslasena registreerimise piirmäär, mis senise 160 000 krooni asemel hakkab olema 10 000 eurot.

Toodetel enne euro tulekut kroonides väljendatud maksumärgid lubatakse käibes ära kasutada. Maksumärgil kroonides väljendatud summa arvestatakse eurodeks üldiste konverteerimisreeglite kohaselt.

Kohalike maksude osas peavad kohalikud omavalitsused tegema vajalikud muudatused ise.

See oli euro-teemalise artiklitesarja neljas ja ühtlasi ka viimane osa. Kindlasti kohtab ettevõtja eurole ülemineku teel ka palju muid, artiklites käsitlemata teemasid ja takistusi. Ootamatuste vältimiseks on soovitav õppida teiste riikide kogemusest. Kõige värskemad euroga liitumise kogemused on Slovakkial (2009), Küprosel ja Maltal (mõlemad 2008) ning Sloveenial (2007). Kui endal nendes riikides häid kontakte ei ole, siis tasub abi küsida siinsetelt nõustajatelt, kes on vastava teadmise nendest riikidest juba ka Eestisse toonud.

Artikli autor on Ivo Vanasaun, AS Deloitte Advisory maksu ja juriidilise osakonna vanemkonsultant

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Finantsblog Deloitte

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad