Nõuete tasaarvestamine - kas kaval trikk?

Nõuete tasaarvestamine enne ja pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist – kas kaval trikk või võlausaldajaid kahjustav tehing, mis on kehtetuks tunnistatav?

Sõltumata sellest, et Eesti majandus on aeglaselt ja loodetavasti ka järjepidevalt tõusuteel, ei ole maksejõetusega seonduvad probleemid oma aktuaalsust kaotanud. Jätkuvas raskes majanduslikus olukorras ja 2008. aasta lõpus alguse saanud pankrotimenetluste rägastikus võib tekkida küsimus, kuidas saada makseraskustesse sattunud või maksejõuetuks muutunud võlgnikult kätte raha, mille viimane pidi Teile juba ammu tagastama?

Isikud, kellel on vastastikused samaliigilised nõuded makseraskustesse sattunud või juba maksejõuetuks muutunud juriidilise või füüsilise isikuga, peaksid kindlasti kaaluma nende tasaarvestamist.

Tasaarvestuse mõiste sätestab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 197 lõige 1, mille kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Seega on tasaarvestuse eeldusteks, et:

• poolte vahel on vastastikused samaliigilised (nt rahalised) nõuded;

• nõue, millega tasaarvestatakse on sissenõutav, s. t tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt nõudele vastava kohustuse täitmist (nt rahalise kohustuste täitmise tähtpäev on saabunud);

• nõue, mida tasaarvestatakse on täidetav, s. t teisel poolel on õigus täita nõudele vastav kohustus (nt rahalise kohustuse võib reeglina alati täita enne täitmise tähtaja saabumist.

Juhul, kui kõik tasaarvestuse eeldused on täidetud, saab huvitatud pool teha teisele poolele tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lõige 2 ja VÕS § 198). Tasaarvestuse teostamiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut.

Ülaltoodust tulenevalt võiks järeldada, et tasaarvestus on üks äärmiselt efektiivne vahend oma võlgade kustutamiseks rahalisi vahendeid reaalselt liigutamata, kasutades selleks ära teise isiku võlga Teie ees. Seda eelkõige põhjusel, et juhul, kui nimetatud isiku suhtes kuulutakse välja pankrot, on tema vastu nõude maksmapanek oluliselt raskendatud ja selle (kasvõi osaliselt) rahuldamise tõenäosus reeglina väga väike, kuid viimase nõue Teie vastu ei kao ning tõenäoliselt teeb pankrotihaldur kõik selleks, et Teilt selle (nt raha tasumise) täitmist nõuda.

Siiski tuleb makseraskustesse sattunud või maksejõuetuks muutunud isikuga tasaarvestamisel silmas pidada teatavaid asjaolusid.

Vastavalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 99 lõikele 1, kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.

Seega pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on võimalik oma nõuet võlgniku nõudega tasaarvestada üksnes tingimustel, et:

• nõue on kaitstud (s. t nõudele ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid või nendest loobuti, nõue on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, nõuet on tunnustanud kohus);

• tasaarvestamise eeldused (vt ülal) olid olemas juba enne pankroti väljakuulutamist;

• kohtule ei ole viimast jaotusettepanekut esitatud.

Kuigi PankrS § 99 lõikega 1 on seadusandja selgelt kõrvale kaldunud üldreeglist, et pankrotimenetluses koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt ja eelistanud võlausaldajat, kellel on võlgnikuga tasaarvestatav nõue, on seaduse mõtte selge ja kohtupraktikas ka korduvalt ka kinnitust leidnud.

14. detsembri 2009. aasta kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09 on Riigikohus üheselt väljendanud seisukohta, et lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seatud teiste võlausaldajatega võrreldes paremasse olukorda võlausaldaja, kelle vastu võlgnikul on nõue. Samas on Riigikohtus viidatud otsuses kõnealust PankrS § 99 lõiget 1 isegi laiendavalt tõlgendanud, asudes seisukohale, et kuna nõuete kaitsemise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks ka nõue, mis on jõustunud kohtulahendiga rahuldatud, siis peaks kohtul olema otsusega lubatud sellise nõude tasaarvestamine ka enne nõuete kaitsmist.

Võlausaldaja (kelle vastu pankrotivõlgnikul on nõue) eelistamiseks ülaltoodud kontekstis tuleb pidada seda, et tema nõue võlgniku vastu rahuldatakse pankrotimenetluses jaotuskava väliselt tasaarvestusega, s. t kõnealusel võlausaldajal õnnestub vältida olukorda, kus tema nõue rahuldatakse jaotuskavas ettenähtud ulatuses võrdsetel alustel teiste võlausaldajatega – võrreldes tasaarvestusega reeglina oluliselt väiksemas ulatuses. PankrS § 99 lõikes 1 sätestatud tasaarvestuse võimalus kahjustab artikli autori hinnangul teiste võlausaldajate huve ka seetõttu, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad võlausaldaja ja pankrotivõlgniku nõuded kattuvas ulatuses ja pankrotipesal ei ole seega võimalik esitada oma nõuet tasaarvestuses osalenud võlausaldaja vastu – pankrotivara nimetatud osas ei suurene ning pankrotipessa jääb vähem vara, mida teiste võlausaldajate vahel jaotuskava alusel jagada.

Oluline on siiski silmas pidada, et pankrotimenetluses ei ole võimalik tasaarvestada nõuet, mis ei ole kaitstud (vt ülal) ning samuti loovutamisega saadud nõuet, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma (PankrS § 99 lg 3 teine lause). Samuti on oluline tähele panna PankrS § 99 lõiget 2, mille kohaselt, kui võlgniku nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal seotud edasilükkava tingimusega (õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu) või kui võlgniku nõue ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkel veel sissenõutav või kui võlgniku nõue ei ole suunatud samaliigiliste kohustuste täitmisele, siis saab nõude tasaarvestada alles siis, kui edasilükkav tingimus on saabunud, võlgniku nõue on muutunud sissenõutavaks või kohustused on muutunud samaliigilisteks. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui võlgniku nõude edasilükkav tingimus saabub või nõue muutub sissenõutavaks enne, kui võlausaldaja saaks oma nõude tasaarvestada.

Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et kuigi seadus lubab tasaarvestusavaldust esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni, siis enamasti esitatakse kohtule kinnitamiseks ainult üks jaotusettepanek ja kohus selle reeglina ka kinnitab. Seetõttu tuleks tasaarvestusavaldus esitada enne kohtule jaotusettepaneku esitamist.

Oluliselt küsitavam on artikli autori hinnangul aga tasaarvestuse tegemine enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, kui on ilmnenud märgid võlgniku makseraskustest. Viimasel juhul tuleb arvestada, et võlgniku suhtes võidakse pankrot lähitulevikus välja kuulutada ning, et PankrS § 109 lõike 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110 kuni 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve (tagasivõitmise aluste ja korra kohta vaata täpsemalt vandeadvokaat Aivar Pilve ja advokaat Hetti Lumpi artiklit „Võlgniku kahtlased tehingud saab pankrotimenetluses kehtetuks tunnistada“, mis ilmus Äripäeva veebiväljaandes, Advokaadibüroo Aivar Pilv õigusblogis 19. veebruaril 2009. a). Käesoleva artikli autor on seisukohal, et reeglina saaks tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada ka enne pankroti väljakuulutamist võlausaldaja ja pankrotivõlgniku vahel tehtud tasaarvestuse, sest see kahjustab selgelt teiste võlausaldajate huve (vt ülal).

Siiski tuleb möönda, et asjaolu, kas enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tehtud tasaarvestus on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav või mitte, on vaieldav. Kuigi pankrotimenetluses nõuete tasaarvestust reguleerivad sätted on aja jooksul (rangemaks) muutunud, saab siinkohal viidata Riigikohtu 29. veebruari 2000. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-5-00. Riigikohus jõudis selles järeldusele, et lubades pankrotimenetluses tasaarvestust, on seadusandja seadnud teistest võlausaldajatest paremasse olukorda selle võlausaldaja, kelle vastu võlgnikul on nõue. Seega, kui tasaarvestus on lubatav pankrotimenetluses, siis ei saa ka enne pankrotimenetlust tehtud tasaarvestuskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluseks olla see, et tasaarvestusega kahjustati võlausaldajate huve.

Käesoleva artikli autor Riigikohtu sellise seisukohaga siiski nõustuda ei saa – Riigikohus on vastavaid pankrotiseaduse sätteid liiga laiendavalt tõlgendanud. Pankrotiseadusega on sätestatud selge erisus tasaarvestuse lubatavusele pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (kui vastavad tingimused on täidetud), kuid kuna enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tehtud tasaarvestusele ei ole seadusega mis tahes erisusi ette nähtud, siis tuleb asuda seisukohale, et enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tehtud tasaarvestus, millega kahjustatakse teiste võlausaldajate huve, on tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatav. Artikli autor möönab siiski, et teatud juhtudel saab Riigikohtu poolt 29. veebruari 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-00 esitatud seisukohta ära kasutada ja selle pinnalt diskussiooni tekitada.

Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et tasaarvestus võib teatud juhtudel (eelkõige pankrotimenetluses) tõepoolest osutuda äärmiselt efektiivseks vahendiks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et tasaarvestus enne võlgniku pankroti väljakuulutamist võib ja reeglina kahjustabki teiste võlausaldajate huve ning võib seetõttu olla tagasivõitmise korras pankrotimenetluse raames kehtetuks tunnistatav.

Artikli autor on Hetti Lump, advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Õigusblog Aivar Pilv

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad