Kas MASUs on süüdi finantsjuhid?

Kui midagi läheb halvasti, otsitakse tavapäraselt põhjusi, mis probleemideni viisid. Ka on inimlik otsida süüdlasi, kes sellise olukorra põhjustasid.

See on juhtunud nii meil kui väljaspool Eestit, kus süüdistatud on ahneid pankureid, liigselt riske võtnud ettevõtjaid ning rumalaid otsuseid teinud poliitikuid. Jah, eks neil kõigil lasub oma teatud süü, kuid samas on vähe räägitud ettevõtjaid toetanud finantsistidest: finantsjuhtidest, kontrolleritest, raamatupidajatest ja siseaudiitoritest.

Väidan, et osa tänastest probleemidest on seotud finantsosakonna tegematajätmistega.

Kirjeldame lühidalt tekkinud olukorda: ettevõtjatele on suurimat peavalu tekitanud kiire rahavoogude vähenemine, mis on omakorda põhjustatud kiirest nõudluse langusest ning käibe vähenemisest. Samas võetud kohustused, investeeringud äritegevuse laiendamisse ning sageli rahapaigutused äritegevusega otseselt mitteseotud valdkondadesse nagu näiteks kinnisvarasse, eeldasid jätkuvat käibe kasvu või vähemalt stabiilset rahavoogu.

Jah, tagantjärgi on kõik targad – kuid siiski oli võimalusi raskusi ette näha.

Finantsjuhi töö sisaldab mitmed olulisi aspekte, mis mõjutavad kogu ettevõtte käekäiku. Kaks teemat, mida tasuks siinkohal ära mainida on üldise finantsilise läbipaistvuse suurendamine ning teiseks tuleviku ennustamine (sealhulgas riski võtmine).

Kui me vaatame tänase majanduskliima taustal, kuidas finantsjuhid nende kahe ülesandega hakkama said, siis tuleb nentida, et nii mõnelgi korral oleks saanud paremini. Praktilisel tasandil tähendab see esiteks tänase kasumlikkuse põhjalikumat analüüsi minnes kliendi, toote, müügikanali tasemele. Viimased eeldavad omakorda olulisemalt põhjalikumat kuluarvestust ning juhtimisaruandlust, et juhid saaksid võimaluse teha mõtestatud otsuseid. Lisaks tuleviku ennustamisvõime, mis eeldab põhjalikku käibevoogude analüüsi ning eeskujulikku juhtimisarvestust.

Kus asub tänane probleem Eestis?
Aastatel 2007 ja 2009 oleme läbi viinud finantsfunktsiooni efektiivsuse analüüsi Eesti suurimates ettevõtetes ning selle pinnalt julgeme väita, et põhiosa finantsfunktsiooni tänasest energiast läheb raamatupidamise korraldamiseks. Vaid vähesed suurettevõtted on investeerinud piisavalt juhtimisarvestusse ning controlling´usse saavutamaks piisavat läbipaistvust. Ühelt poolt kurdavad ettevõtete juhid, et finantsfunktsioon on kulukas, teiselt poolt ei saa nad aga soovitud teavet ning tagasisidet ettevõtte igapäevase tegevuse kohta.

Millised on ootused juhtide ja ettevõtjate seas finantsjuhile ning kogu finantsfunktsioonile mujal maailmas?
Esmalt, ootused on pidevalt kasvanud: finantsjuhi roll igapäevase aruandluse ja raamatupidamise korraldajana on muutunud tulevikukuulutajaks, kes vastutab riskijuhtimise, finantsplaneerimise ja kapitali kaasamise eest (k.a kapitali adekvaatsuse).
Teiseks oodatakse finantsfunktsiooni sees kulude vähendamist – saab ka teisiti öelda, suuremat väärtust olemasolevate raha eest.

Kokkuvõtteks.
Eestis on tekkinud paradoksaalne olukord, kus ühelt poolt tuleks vähendada finantsfunktsiooni kulusid ning teisalt oluliselt investeerida raamatupidamise efektiivsuse tõstmisse kasutades tänapäevast tehnoloogiat ning panustamist juhtimisarvestusse, et anda juhtidele oluliselt ülevaatlikumalt infot nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku kohta.

Ärijuhid ootavad finantsjuhilt partnerlust, mitte tehnilise töö tegemist.
Usun, et selline rollimuutus aitab positiivselt kaasa ettevõtete konkurentsivõimele.

Artikli autor on Tarmo Toiger, Ernst & Young Baltic juhtivkonsultant

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

EUROAPTEEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Fontes PMP OÜ

04. juuli 2018

VOLVO ESTONIA OÜ otsib RAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

29. juuni 2018

Uudised

Tööriistad