Rohelise energia edusammud muu keskkonna arvelt?

Soov reguleerida Eestis avalikku veekokku ehitamist on olnud seadusandjal ja investoritel juba kümme aastat. 27. veebruaril 2010. aastal jõustusid veeseaduse muudatused, mis reguleerivad avalikku veekokku ehitamist.

Veeseaduse üks olulisemaid eesmärke on võimaldada tuuleparkide ehitamist potentsiaalselt tuulistele merealadele. Avaliku veekogu arendustegevus suurendaks seadusandja hinnangul riigi eelarvet maksude ja hoonestustasude näol 140-235 miljoni krooni võrra aastas. Seni ei olnud Eestis vette ehitamine nii põhjalikult reguleeritud ning oli seetõttu raskendatud. Eelkõige tekitasid segadust omandi, planeerimise, ehitamise ning keskkonnamõju hindamisega seotud küsimused.

Uue veeseaduse alusel võib avalikku veekogu piiritletud osa koormata hoonestusloaga. Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Hoonestusluba menetleb huvitatud isiku taotluse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kui ühele avaliku veekogu alale on esitatud mitu hoonestusõiguse taotlust, siis otsustab Vabariigi Valitsus, milline neist vastab kõige enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele ning riigi strateegilistele arengukavadele. Seega on seadusmuudatusega jäetud Vabariigi Valitsusele suur kaalutluspädevus otsustamaks, kes taotlejatest saab hoonestusloa tuulepargi ehitamiseks kõige tuulisematele aladele.

Erandiks on aga põhimõte, mille alusel eelistatakse isikut, kes on „vabatahtlikult“ halduslepinguga üle võtnud maakonnaplaneeringu korraldamise ja sellega seotud kulud. Kuidas aga valitakse isik, kellega sõlmitakse haldusleping maakonnaplaneeringu korraldamiseks, seda seadusemuudatus ei reguleeri. Ometi oleks see vajalik menetluse läbipaistvuse tagamiseks. Selline olukord, kus maakonnaplaneeringu koostamise haldusleping sõlmitakse ilma igasuguse konkursita, annab Eestis aktiivselt tegutsevatele ettevõtetele eelise väheminformeeritute ees. Maakonnaplaneeringu koostamise halduslepingu sõlmimine ilma konkursita võib olla vastuolus kontsessioonidele kohalduva Euroopa Liidu õigusega.

Sealjuures tuleb arvesse võtta, et elektrituruseadus kehtestab hoonestusloa andmise erandid tuulepargi rajamiseks sobivatele aladele. Tuulepargi rajamiseks avalikku veekokku võib hoonestusloa saada ainult elektriettevõtja või elektriettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõte. Selle piirangu eesmärgiks on tagada elektriettevõtjatele kõige sobilikumad avaliku veekogu alad tuuleparkide rajamiseks ning hoida sellistest aladest eemale spekulandid. Samas võivad nendeks spekulantideks olla ka elektriettevõtted, kelle eesmärgiks on konkureeriva tegevuse pidurdamine. Selline ettevõtlusvabaduse ja konkurentsi piiramine võib olla vastuolus põhiseadusega.

Vette ehitamise – nii nagu igasuguse ehitamise – eelduseks peaks olema planeerimismenetlus. Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga objekt, kui tegemist on üle 5 tuuliku ja 7 MW tuulepargiga. Maismaale ehitamise puhul määratakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga ning lõplik ehitusala ja maakasutus määratletakse detailplaneeringuga. Samas vette ehitamisel ei ole maakonnaplaneeringu koostamine kohustuslik ja seega justkui planeerimisseadus vette ehitamisel ei kohaldu.

Eelnõu seletuskirjas on seadusandja leidnud, et avatud menetluse tagamiseks piisab ainult hoonestusloa andmise menetlusest. Selline lahendus on riskantne, kuivõrd riik arvatavasti loobub rahapuudusel maakonnaplaneeringu koostamisest avalikel veekogudel ja annab selle koostamise võimaluse halduslepinguga üle näiteks elektriettevõtjale. Karta võib, et siis kehtib põhimõte „kes maksab, see tellib muusika“ ehk elektriettevõtjale on antud väga suur võimalus mõjutada maakonnaplaneeringu koostamist ja sellega kaasnevat keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Planeerimismenetluse üks osa on keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille käigus leitakse  ühe maakonna avalike veekogude raames ehitatavale ehitistele keskkonna suhtes kõige sõbralikum asukoht. Keskkonnamõju hindamisel hoonestusloa menetluses hinnatakse aga pelgalt vastava tegevuse keskkonnamõju kindlale asukohale ega kaaluta võimalikke asukohaalternatiive. Maismaale tuulepargi rajamiseks peab keskkonnamõju hindamise (ehitusloa ja kasutusloa menetluses) kõrval enne läbima ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise (maakonna-, üld- ja detailplaneeringu menetluses).

Avalikku veekokku maismaaga püsivalt ühendamata ehitise (sh tuulepargi) maakonnaplaneeringu koostamise kohustuse kaudne väljajätmine võib tekitada olukorra, kus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust ei peakski koostama. Sealhulgas võib regulatsioon, millega jäetakse keskkonnamõju strateegiline hindamine vaikimisi seadusest välja, olla vastuolus planeerimisseaduse ning keskkonnamõjuhindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse üldiste põhimõtetega, samuti Euroopa Liidu merestrateegia, vee-, loodus- ja linnudirektiivi (Natura 2000) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga.

Kuigi jõustunud regulatsioonis on omad puudujäägid, on siiski tegemist olulise edasiminekuga Eesti ruumilises planeerimises ja vette ehitamisega seotud seadusandluses. Üles jäävad aga küsimused, kas regulatsioon on vastavuses põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega ning miks ei ole vette ehitamise kindel eeldus keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Seaduses peaks olema täpsustatud ka isik, kellega ja mis alustel sõlmitakse haldusleping maakonnaplaneeringu koostamiseks. Tänase seisuga peab nendele küsimustele vastuse leidma kohtupraktika ning Euroopa Liidu õiguse rakendamine.

Artikli autorid on Kaido Loor, advokaadibüroo Sorainen partner (pildil paremal) ja
Priit Lepasepp, advokaadibüroo Sorainen jurist

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

PLAYTECH ESTONIA OÜ is hiring a SENIOR ACCOUNTANT in Tartu

Playtech Estonia OÜ

04. jaanuar 2019

Uudised

Tööriistad