Kas on oodata uut finantsjuhtimist?

Sellise küsimuse esitas mulle minu kolleeg Saksamaalt ja soovis teada, kas meie finantsjuhid on teinud mingeid korrektuure oma tegevuses.

Võib küsida, kas me ikka peame midagi muutma ja ta selgitas, et näiteks Kesk – Euroopas on see olnud teemaks, et luua läbi finantsfunktsiooni suuremat lisandväärtust ettevõtte tegevusele.

Majanduslanguse kõrghetkel räägiti palju sellest, et juhtkond on teinud palju ebaratsionaalseid juhtimisotsuseid, mis tulenesid valest finantsjuhtimisest. Praegusel hetkel on finantsjuhid suure surve all, mis tähendab pidevat kulude kärpimist ja samal ajal ettevõtte finantsplaneerimist järgmisteks perioodideks.

Saksamaal toimunud finantsseminaril räägiti palju finantsplaneerimisest ja jõuti järeldusele, et see on valdkond, kus tehti kõige suuremaid vigu ning  finantsplaanid olid üles ehitatud valedele alustele ja liigsetele riskidele.
Eelpool nimetatud seminaril tõdeti, et praeguses olukorras, kus majandus näitab esimesi tervenemise märke, oodatakse, et finantsfunktsioon aitaks lahendada probleeme, millega ettevõtted silmitsi on.

Minu kolleegi poolt nimetatud „uus“ finantsfunktsioon peaks finantsseminaril osalejate sõnul sekkuma jõulisemalt strateegilistesse ja operatiivsetesse planeerimisse ja ettevõtte majandustegevusse. See tähendab aktiivsemat ja detailsemat monitooringut ja kontrolli finantsfunktsiooni poolt. See oli koht, mis minus tekitas küsimusi, sest kas see ei ole mitte finantsfunktsiooni kohustus ja ülesanne ka ilma, et seda tuleviku finantsjuhtimiseks nimetada?

Küsisin, seda ka temalt, mille peale ta joonistas mulle paberile mitmeid skeeme oodatavatest muutustest lisades, et neid ettepanekuid ei teinud seminaril mitte audiitorid vaid finantsjuhid ise. Sellel seminaril osalesid üle 260 finants – ja tegevjuhi, kelle seas viidi läbi küsitlus ja kellest ligi 98% leidsid, et ettevõtte finantsfunktsioonil on võimalus muutuda efektiivsemaks juhtimisvahendiks.

Tulles tagasi minu kolleegi skeemide juurde, siis joonistan välja ühe näite:

 Leian, et väga oluline on välja tuua mõned kriitilised nõrkused, mis jutu käigus kõlama jäid:

• Äritegevuse (k.a finantside) läbipaistvus;
• Liiga karmid ja mitte integreeritud  süsteemid ja protsessid ei ole piisavalt paindlikud;
• Nõrk finantsanalüüs;
• Puuduvad efektiivsed kontrollid;
• Jne

Teema kokkuvõtteks jagan oma kolleegi seisukohta ja olen arvamusel, et ettevõtte finantsfunktsioonil on parendamise kohti ja seda just läbi suutlikkuse  tugevdamise, võttes kasutusele paremaid IT lahendusi, suurendada finantsalast kontrolli, olla konservatiivsem finantsplaanide tegemisel, hinnata finantstegevusega seotud riske, jne. Need võiksid olla mõned näited teguritest mis kindlasti aitaksid kaasa finantsfunktsiooni parendamisele.

Artikli autor on Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant, siseaudiitorite ühingu juhatuse liige Taavi Saat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Ettevõtlusblog Ernst & Young

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Parima juhtimisaruandluse ja automatiseeritud raamatupidamisega majandustarkvara Suno365

Columbus Eesti on toonud turule uue täisfunktsionaalse majandustarkvara Suno365. Tegu on pilvepõhise ja kuutasulise majandustarkvaraga (ERP) ettevõtetele, kes hindavad kaasaegseid lahendusi taskukohaste kuludega.

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Valdkonna tööpakkumised

BALTIC CONNEXIONS OÜ otsib OSTUASSISTENT-RAAMATUPIDAJAT

Baltic Connexions OÜ

28. september 2018

RAMIRENT otsib oma AR osakonda SOOME GRUPI JUHTI

Ramirent Shared Services AS

02. oktoober 2018

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

30. september 2018

Uudised

Tööriistad