Hüvasti kõrgtehnoloogilised äriprojektid ja finantskeskused?

Kuuldes, et valmistatakse ette äriseadustiku muutmise eelnõu, arvasime, et investoritel avaneb võimalus uusi projekte paindlikumalt finantseerida. Aga praegune eelnõu tekitab pigem tunde, et järgmise Skype’i meelitab oma pinnale mõni riik, kus allutatud laene on võimalik omakapitali hulka lugeda — näiteks Soome.

Lisaks tekib pentsik küsimus: kes küll tahaks oma pankroti äärel ettevõttele laenu anda kurja kavatsusega sellest väike osa hiljem pankrotimenetluse kaudu tagasi nõuda?

Allutatud laen on laen, mille tingimuseks on, et see makstakse tagasi pärast mõne muu kohustuse — näiteks teise laenu — täitmist. Soomes, Rootsis ja ka angloameerika õigusruumis on tavapärases kasutuses ka allutatud laenu eriliik: laen makstakse tagasi siis, kui laenu võtnud äriühingus on jaotamiskõlblikku kasumit. Paljud riigid annavad oma seadustega sellisele laenule eelise, et seda võib bilansis kajastada kohustuse asemel omakapitalina. Kuigi sellist allutatud laenu Eesti seadusandlus otseselt ei keela (kuigi on ka teistsuguseid arvamusi) ning seda on ka kasutatud, pole allutatud laen Eestis levinud ning enamasti pole audiitorid nõus sellise laenu kajastamisega omakapitalis.

Allutatud laenu ja eriti omakapitali tingimusel antud allutatud laenu andmise võimalus on eriti tähtis pikaajaliste ettevõtete käivitamisel ja rahastamisel. Paljusid Soome kõrgtehnoloogiale rajatud ettevõtmisi on rahastatud just nimelt selliste laenudega ning paljud investorid on Eestis sellisest võimalusest puudust tundnud. Seda eriti siis, kui investor on juba mitmendat aastat pidanud läbima tülikat osakapitali „suurendamise“ menetlust netovara nõude täitmiseks. Loomulikult oleks suuremast paindlikkusest ka palju kasu puhtalt Eesti-siseste projektide rahastamisel, kuid piiriülestes tehingutes on omakapitali tingimustel antud laenudel vahest ka täiendavaid maksunduslikke eeliseid võrreldes osakapitali suurendamisega. Kolmandatest isikutest võlausaldajate õiguste kaitse olukorda omakapitali tingimusel antud laenud ei halvenda. Kui ettevõtte on kasumis, pole võlausaldajal vahet, kas kasumist makstakse laenu või dividende.

Eelnõu keerab kasuliku mõiste pahupidi

Ettevalmistamisel olev äriseadustiku muutmise eelnõu, mis pidi äriseadustikku konkurentsivõimelisemaks muutma ning ka reguleerima allutatud laenude andmise, andis alust loota, et seadusandja saab turu vajadusest aru ning muudab seadust vajalikul moel paindlikumaks ja viib selle suuremasse kooskõlla muu edumeelse maailma seadusandlusega. Kahjuks selgus eelnõud lugedes, et seadusandja kavatsused on hoopis vastupidised.

Eelnõu kohaselt loetakse allutatud laenuks automaatselt laenud, mille annab makseraskustes (näiteks kohustusliku netovara piiril) olevale ühingule osanik ja laenud, mida tagab osanik. See tähendab, et kui osanik annab oma ühingule laenu või kui kolmas isik annab ühingule laenu, mida tagab osanik, siis pankroti korral saab selline laenuandja oma raha tagasi ainult juhul, kui raha jääb pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist üle. Seega tahab seadusandja anda allutatud laenu tavapärasele Põhjamaades või angloameerika õigusruumis levinud mõistele sisuliselt vastupidise tähenduse. Allutatud laenu asemel on hoopis tulekul omanikulaenu sundkapitaliseerimine.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on selline regulatsioon vajalik selleks, et takistada kuritarvitusi, kus osanik annab makseraskustes ühingule laenu selleks, et osaleda pankrotimenetluses võrdväärse võlausaldajana teiste võlausaldajate kõrval. Selline põhjendus tundub elukaugena. Oma praktikas pole me näinud olukorda, kus osanik annab enda ühingule, mis on pankrotti minemas raha juurde ainult selleks, et taotleda „kurikavalalt“ sellest murdosa tagasi pankrotimenetluses.

Seadus võiks toetada julgeid algatusi, mitte neid alla suruda

Oma praktikas oleme näinud aga päris hulgi selliseid juhtumeid, kus alustaval äriühingul on aastaid raskusi netovara nõuete täitmisega, enne kui äriprojekt jõuab kasumlikku faasi. Suurte projektide puhul võib juttu olla isegi kuni kümnest aastast. Enamasti rahastatakse selliseid projekte mitmel eri viisil: kombineeritakse osakapitali sissemakseid osanike antud laenudega ning vahel kaasatakse ka kolmandatest isikutest võlausaldajaid. Kolmandatest isikutest võlausaldajatele on tihti tähtis usalduse märk, kui palju osanikud on nõus oma raha projektiga siduma. Kui praegune eelnõu saaks seaduseks, pärsiks see just selliseid projekte.

Osanikel poleks mõtet oma projekti raha laenata, sest seadusandja ei loeks selliseid laene enam tavalisteks laenudeks. Kui osanikel on raskem raha projekti paigutada, on kahtlemata ka kolmandatest isikutest laenuandjate huvi seda rahastada leigem. Ausalt öeldes ei kujuta me ette, kuidas sellise regulatsiooniga oleks võimalik meelitada raha näiteks mõnda uude Skype’i-laadsesse projekti välismaiselt riskikapitalifondilt, kes tüüpiliselt annavad raha kombineeritult nii osakapitalisse kui ka laenuna. Ilmselt peab soovitama edaspidi selliseid projekte kuskil mujal teostada.

Teine valdkond, millele eelnõu kriipsu peale tõmbab, on Eesti arendamine regionaalse finantskeskusena. Eesti võimalused, eriti maksunduslikud võimalused, on maailmas või isegi ainult Läänemere regioonis vähetuntud. Töö võimaluste tutvustamiseks aga jookseb hukka, kui seadusandja suhtub nii kergemeelselt lepinguvabaduse piiramisse.

Eelnõu seletuskirjas nimetatud probleemi — võimalikke osanike kuritarvitusi — peaks lahendama pigem pankrotiseaduses, mitte äriseadustikus. Lahendust osanike liigselt suure mõju vastu pankrotimenetluses võiks otsida näiteks osaniku hääleõiguse piiramisest, samuti võib olla kasu tagasivõitmise regulatsiooni üle vaatamisest.

Ärge parandage seda, mis pole katki

Lõpetuseks märgime, et praegune eelnõu näeb ette allutatud laenu sätteid ainult osaühingutele. Seega on uut korda lihtne vältida, tehes osaühingust aktsiaseltsi. Samuti poleks keeruline kurjade kavatsustega osanikul oma laenud nii ümber korraldada, et tegemist poleks enam omanikulaenudega. On kummaline, et seadusandja ühest küljest muudab osaühingu ning aktsiaseltsi regulatsiooni sarnasemaks ning teiseks küljest loob uusi täiesti põhjendamatuid erinevusi.

Mõned soovitused seadusandjale

Kõigepealt maksaks uurida, mida asjast arvavad need, kes asjaga igapäevaselt kokku puutuvad — arvestades, et eelnõu seletuskirjas pole kordagi mainitud ühtegi teemat, mis tavaliselt allutatud laenudega haakub, ei oska me järeldada muud kui seda, et eelnõud koostades pole uuritud, milleks allutatud laenusid tegelikult kasutatakse või kuidas meil rahastatakse näiteks tehnoloogial põhinevaid projekte.

Kasu tooks uurida, kuidas on asja lahendanud meile eeskujuks sobivad riigid — jalgratast pole mõtet leiutada. Soome sobib meile eeskujuks, sest on maailma mastaabis vaadates meiega samas suurusjärgus. Enamus meie õigusruumi tsiviilõiguslikest probleemidest on Soome juba aastaid tagasi lahendanud.

Ärge parandage seda, mis pole katki — meie arvates on eelnõu seletuskirjas esitatud probleem reaalsuses nii haruldane, et ei nõua seadusega sekkumist. Tegelikke pankrotimenetluse probleeme eelnõu ei lahenda.

Austage peamisi tsiviilõiguse põhimõtteid nagu lepinguvabadus ja omandi puutumatus — need on turumajanduse toimimise peamised eeldused. Riik peaks lepingutele tingimusi ette seadma või poolte kokku lepitud tingimusi muutma ainult siis, kui see on äärmiselt vajalik. Laenulepingu tingimustesse ei pea riik sekkuma, kui turul on võlgniku kapitaliseerituse taseme arvesse võtmine võimalik ning isegi tavapärane ja kuritarvituste vastu on juba olemas teised õiguskaitsevahendid. Pigem oleks mõistlik selgitada, kas olemasolevaid õiguskaitsevahendeid saaks parandada.

Vältida võiks eksitavaid nimesid — eelnõu regulatsiooni ei tohiks nimetada allutatud laenuks, sest tegemist ei ole tavaliselt allutatud laenuna mõistetud instituudiga.

Artikli autorid on Kadri Kallas, advokaadibüroo Sorainen Eesti korporatiivnõustamise töörühma juht, vandeadvokaat ja Paul Künnap, advokaadibüroo Sorainen advokaat.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

TALOT otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Talot AS

31. august 2018

Uudised

Tööriistad