Kuidas ma oma raha kätte saan?

Kuidas ma oma raha kätte saan?Käesoleval ajal on sageli raske oma raha kätte saada. Tihti viib see äriliste suhete lõppemiseni ning võlgniku vastu kohtusse pankrotiavalduse või hagi esitamiseni.

Ülikõrgete riigilõivumäärade tõttu kaalutakse tihti ka pankrotimenetluse algatamist. Statistiliste andmete järgi saavad aga pandiga tagamata võlausaldajad oma nõuded pankrotimenetluses rahuldatud mitte enam kui 5-10% ulatuses. Samuti võib kohus nõuda võlausaldajalt deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks (loe lisaks blogist „Seadusandja, pane varatu ühingu juht vastutama“ ), mis võib olla samaväärne riigilõivuga hagimenetluses. Seega suurt lootust pankroti korral raha tagasi saada ei ole ning ise ei tahaks sellise ebakindluse korral ka lisakulutust riigilõivu või deposiiti makstes teha.

Makseraskuste ilmnemisel võib leiduda alternatiive, mis mõlemat poolt rahuldavad ning aitavad raskest olukorrast üle saada ka muul moel kui hagi- või pankrotimenetlusega. Makseraskused ei pruugi alati tähendada võlgniku püsivat maksejõuetust, mis viib reeglina pankrotini. Küll aga võivad tekitada põhjendatud hirmu ja ebamugavust võlausaldajas.

Siinkohal tuleks võlausaldajal hinnata, kas võlgniku äritegevus on jätkusuutlik, kas ta on võlgniku strateegiline äripartner ning kas koostöö lõpetamine võib olulises osas takistada võlgniku edasist äritegevust. Kui see on nii, siis tuleks pigem asuda läbirääkimistesse võlgnikuga oma nõuete tagamiseks ning mitte lõpetada koostööd. Initsiatiivi saavad siinkohal üles näidata nii võlgnik kui ka võlausaldaja, sest kasu võivad saada mõlemad.

Kaaluda võiks järgnevate võimaluste vahel:

• Omandireservatsioon.
Juhul, kui koostööl on perspektiivi, on mõistlik edasiste tarnete osas kokku leppida kauba omandireservatsioonis, s.t. kauba omand ei lähe võlgnikule üle enne kauba eest tasumist. Pankroti korral on võlausaldajal võimalik nõuda vara välistamist ja ta ei pea osalema pankrotiprotsessis võlausaldajana. Siiski võib olukord olla komplitseeritum kui vara müüakse pankrotimenetluses. 

• Käendus ja garantii.
Soovitav on tagada ka juba sissenõutavaks muutunud nõuet.  Tagamist võib  kaaluda ka juhul, kui müüdavad kaubad või materjalid töödeldakse ümber, mistõttu ei ole võimalik kehtestada omandireservatsiooni. Kõige enam tuntud ning eelistatumad on võlaõiguslikud tagatised nagu käendus ning garantii, mida võivad anda omanikud, juhtorganite liikmed, teised koostööpartnerid jne. Kui omanik või juhtorgani liige ei ole valmis andma täiendavat tagatist enda nimel, siis on see selge märk tema (vähesest) usust äri jätkusuutlikkusse. Käenduse seadmisel tuleb täpselt uurida käendaja tausta ja varalist seisu ning näha ette lisasätted vara vähenemise korral.

• Käsipant vallasvarale.
Käsipandi seadmisel antakse võlgniku valduses olevad vallasasjad üle võlausaldaja valdusesse. Kui võlgnik ei täida nõuet, tekib võlausaldajal õigus tema valduses olevad panditud asjad võõrandada ning rahuldada oma nõue müügist saadud rahaga. Praktiliseks takistuseks võib olla panditud esemete ladustamise vajadus ning selle tarvis laopinna rentimine.

• Registerpant (nt kommertspant).
Registerpandi seadmisel panditakse võlausaldaja kasuks vastavas registris registreeritud võlgnikule kuuluv õigus või ese (nt patent, kaubamärk, mootorsõiduk). Kui võlgnik ei täida registerpandiga tagatud nõuet, on võlausaldajal õigus nõuda sundtäitmist enampakkumise teel.

Kommertspandi eeliseks on asjaolu, et kommertspandi seadmise korral panditakse kogu võlgnikule kuuluv vallasvara, mis kuulub ühingule pandikande tegemise ajal ning samuti vara, mis omandatakse hiljem. Võlgnik võib seda vara siiski oma majandustegevuses tavapäraselt edasi kasutada. Kommertspandi puhul tuleb silmas pidada, et kommertspant ei ulatu ühingu pangakontol olevale rahale, aktsiatele, osadele, väärtpaberitele, kinnisvarale.

• Hüpoteek kinnisvarale. Juhul kui võlgnikul on koormamata või kogu väärtuses koormamata kinnisvara, tuleks kaaluda hüpoteegi seadmist kinnisvarale. Samuti tuleks kaaluda ka juba koormatud kinnisvara koormamist teise või hilisema koha hüpoteegiga, mis omandavad väärtuse juhul, kui esimesel järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.

• Võlgnikule või võlgnikuga samasse kontserni kuuluvatele ühingutele kuuluvate osaluste pantimine. Osaluste pant võib-olla otstarbekas olukorras, kus võlgnik on eraldanud eri tegevusvaldkonnad eraldi ühingute alla ning nimetatud ühingud on oluliselt paremas seisus võrreldes võlgnikuga. Pandi seadmise võimalust saab kasutada ka juhul, kui võlgnik omab osalusi muudes elujõulistes äriühingutes, kust tehakse potentsiaalselt väljamakseid omanikele, juhul kui ühingu põhikiri pantimist ei keela. Sama loogikat võib kasutada ka võlgu oleva ettevõtte enda osaluste pantimisel.

Oluline on teada, et osade ning aktsiate pant annab võlausaldajale üksnes võimaluse osalused pandi realiseerimisel maha müüa, kuid ostja leidmine ei pruugi praktikas olla lihtne. Seega tuleb osade ja aktsiate koormamisel pantida ka nendest tulenevad õigused, milleks on dividendid ja muud väljamaksed omanikele. Osaluste puhul on tihti määravaks ka omanikevahelise lepingu olemasolu ja selle püsimajäämine ühe lepingupoole muutumisel.

• Osaluste rentimine. See tähendab sisuliselt osadest ning aktsiatest tulenevate omaniku õiguste kasutamist, ehk siis õigust hääletada ja saada dividende. Osaluste rent aga ei võimalda renditud osasid või aktsiaid võõrandada või koormata.

• Nõuete pantimine ja/või nõuete loovutamine
Võlgniku nõuete pantimine või loovutamine võlausaldajale on kasulik olukorras, kus on suur tõenäosus, et võlgniku poolt tema enda võlgnikult oodatav raha on reaalne ning kuulub tasumisele mõistliku aja jooksul. Mõlemal juhul tuleb pärast lepingu sõlmimist teatada kolmandale poolele (ehk isikule, kelle vastu võlgniku nõue on suunatud), et nõue on panditud või loovutatud ning loovutamise korral on kolmas isik kohustatud raha tasuma otse võlausaldajale.

Eelnimetatud tagatiste ning pantide seadmiseks tuleb üldjuhul sõlmida kirjalik kokkulepe, teatud juhtudel ka notariaalselt tõestatud leping (nt kommertspant, hüpoteek kinnisvarale jne). Samuti tasub pooltel kombineerida eelnimetatud tagatisi, sest ühe kasutamine ei välista teist.

Lisaks sellele, et ülaltoodud pandid annavad enam lootust oma raha tagasi saada, kuuluvad pandiga tagatud nõuded võlgniku pankrotimenetluses rahuldamisele esmajärjekorras! Samas tuleb arvestada pankrotimenetluses tagasivõitmise reeglitega, mille järgi saab haldur taotleda selliste tehingute kehtetuks tunnistamist, mis on tehtud 6 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja tingimustel, et:

1) tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks,

2) et võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud,

3) samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis võlgniku maksejõuetusest või pidi sellest teadma.

Seega, võlausaldaja nõuete tagamine ei tohiks olla abinõu eesmärgiga parandada oma positsiooni eelseisvas pankrotimenetluses. Pigem eeldab see poolte usku ja tahet koostöö jätkamiseks ning võlgniku majandustegevuse säilitamiseks, mis võib teatud juhtudel päästa ühingu pankrotistumisest.

Ülaltoodud lepingute koostamisesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Vara pantimine ja nõuete loovutamine hõlmab mitmeid juriidilisi aspekte, mille tegemata jätmine või täpse korra järgimata jätmine võib võtta pandi eduka realiseerimise võimaluse.

Eelpool kirjeldatud näited nõuete tagamiseks ning koostöö jätkamiseks eeldavad mõlema poole vastutulekut ning läbirääkimisi. Selline vastutulek on pooltevaheline kompromiss, mitte kummagi poole õigus. See nõuab isiklike emotsioonide kõrvaleheitmist ning äriliselt läbimõeldud otsuste rakendamist.

Emotsioonide kõrvalejätmiseks on tihti otstarbekas kaasata kolmas osapool nõustaja näol, kes vaatab tervikpilti värskema pilguga ja ei lasku süüdistustesse või minevikku. Tihti annab kolmanda isiku kaasamine pooltele võimaluse alustada nn puhtalt lehelt.
 

Artikli autorid on Karin Madisson, advokaadibüroo Sorainen partner (pildil paremal) ja
Inga Murula, advokaadibüroo Sorainen advokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem

Ellrex digidoc on ettevõtte dokumentide haldus- ja arhiveerimise süsteem mis on eraldatud raamatupidamise programmist.

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad