Konkurentsikaitse must stsenaarium

Klient saab teada, et tema endine töötaja on asutanud äriühingu, mille kaudu ta edaspidi kavatseb kliendiga konkureerida. Ei ole just kõige uudsem stsenaarium.

Antud juhul aga on endine töötaja ka kontakteerunud kliendi töötajatega ja klientidega, et neid endale üle meelitada. Ja kõige tipuks on ta lausa registreerinud oma vastloodud äriühingu ärinime all, mida meie klient varem kasutas, kuid jättis pärast sellest loobumist kaubamärgiga kaitsmata.

Tunne on, nagu oleks toimunud identiteedirööv. Anna või vabatahtlikult üle kogu firma maine vara alates kontori võtmetest, telefoninumbritest, veebiaadressidest, liisingautodest kuni porivaipade vahetajatega sõlmitud lepinguteni.

Kas selline tegevus on seadusega keelatud?

Isegi kui see tundub julm, ei ole selline tegevus selgesõnaliselt seadusega keelatud. See on ju konkurents konkurentsiseaduse tähenduses, mida kaitstakse vabas turumajanduses seadustega. Kliendi olukorra teeb veelgi kurvemaks asjaolu, et ka asutus, mille järelevalve all nimetatud kliendi ja tema konkurendi tegevus on, pigistab silma kinni.

Teavitame järelevalveasutust sellisest tegevusest, viidates asutuse õigusele keelduda sellisel juhul äritegevuseks nõutud tegevusluba andmast, kuna endise töötaja reputatsioon ei ole ju laitmatu (üks tegevusloa andmisest keeldumise aluseid). Asutus aga annab mõista, et igaühele võiks anda võimaluse ning leiab, et pole põhjust tegevusluba mitte välja anda. Asutus mainib, et lõppude lõpuks on ju tsiviilkohtumenetluse korras võimalik hagiavalduse alusel kohtusse pöörduda ning õigust taga nõuda.

Kui Inglise ja USA õigussüsteem on aegade algusest leidnud, et iga konkurendi eelkirjeldatud tegevuse peale ei ole miskit paremat teha kui aplodeerida, siis enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on siiski leitud, et selline endise töötaja teguviis on taunitav. Soomes on 1979.a. vastu võetud lausa eraldi ebaausate äritegevuste seadus (mis muutis kehtetuks juba 1930. aastast jõus olnud ebaausa konkurentsi keelu seaduse), mille kohaselt ei tohi näiteks keegi teise ettevõtja juures töötades või teenistuses olles teada saadud ärisaladusi õigustamatult kasutada või avaldada omakasu, teiste kasu või teise kahjustamise eesmärkidel. Selliste rikkumiste puhul võib rikkujat karistada trahviga ning ta peab lõpetama rikkumise ning kohus võib kohustada rikkujat ka oma tegu heastama.

Eestis sisaldab konkurentsiseadus küll regulatsiooni kõlvatu konkurentsi kohta, mille järgi on kõlvatu äritegevus, mis on ebaaus ning vastuolus heade kommete ja tavadega, kuid näitlik loetelu tundub kitsendavat sätte kasutus- ja rakendusala.

Näitliku loeteluna kõlvatu konkurentsi iseloomustavate tegevustena on seaduses toodud 
*  eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;

*  konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine.

Kuigi näitlikku loetelu ei tohi kunagi võtta ammendavana, näitab kohtupraktika, et Eesti kohtud seda pahatihti teevad, ning ei julge ”ebaausa, heade kommete ja tavadega vastuolus äritegevusele” muud sisu anda.

Hiljutises esimeses astme kohtulahendis leidis üks kohtunik taas kord, et kõlvatut konkurentsi ei esine olukorras, kus kostjad töötasid hageja juures kliendihalduritena ning töölepingu kehtivuse ajal omandasid osaluse konkurendis. Lisaks said mõlemad konkurendi juhtorganite liikmeteks ning avaldasid pressiteate, et alustavad oma tööandjaga konkureerimist täpselt samas ärivaldkonnas ning –tegevuses, sõlmides eelkokkuleppeid hageja klientidega ning kasutades hageja poolt välja töötatud materjale konkurendi äritegevuses.

Kohtunik selgitas oma otsuses, et jõudis sellisele järeldusele, kuna kostjate töölepingutes oli küll konkurentsikeeld, kuid vaid ”töötamise kohta” konkurendi juures ja mitte omanikuks või juhtorganite liikmeks oleku kohta.

Miks aga lähtus kohtunik ainult lepingulisest, mitte aga seaduses toodud keelust kõlvatut konkurentsi osutada? Kohtunik selgitas, et annab töölepingutele nii suure tähenduse, kuna kõlvatu konkurentsi meelevaldne määratlemine tähendab ettevõtlusvabaduse piiramist. Ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piiramine aga ei ole kahtlemata konkurentsiseaduse mõtteks ja võib omada seaduse eesmärgiga vastupidist efekti ehk konkurentsi vähenemist.

Vaadates teistegi saatust, kes analoogsel juhul on kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks kohtutee ette võtnud, ei ole väljavaated samuti kiita. Kõige tuntum võrreldav pretsedent on AS Balteco ja AS Neoq vaheline vaidlus 2005. aastal, mis jõudis ka Riigikohtuni, kus Balteco töötajad ja juhtorganite liikmed asutasid konkurendi ja turundasid samadele klientidele pea üks-ühele võrreldavat toodet. Riigikohus leidis, et kõlvatut konkurentsi pole aga aset leidnud.

Enamasti leiabki kõlvatu konkurentsi säte kohaldamist kaasustes, kus esineb juba ärinime või domeeninime kaitsevajadus lähtuvalt kaubamärgiseadusest. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine pole esmajärguline. Statistika näitab, et vaid kolmel juhul kahekümnest kaasusest, mida kohtud on erinevates astmetes viimase viie aasta jooksul arutanud, on tuvastatud kõlvatu konkurentsi sätte rikkumine. Seega eduprotsent kohtuteed jalge alla võttes kõlvatu konkurentsi sättelt kaitset oodata on hetkel viisteist.

Mistõttu tuleb nentida, et äritegevus, mis on ebaaus või/ja heade kommete ning tavadega vastuolus, on jäänud nii seaduses defineerimata – suht võimatu olekski sellist definitsiooni konstrueerida – kui ka praktikas suudab kaitsta väga väheseid. Mis on kõlbeline ja kõlvatu, peaks seaduse alusel otsustama tõesti vaid kohtunik igas olukorras eraldi oma siseveendumuste järgi.

Kuid kas mõni kohtunik julgeb praeguse majanduslanguse tingimustes üldse kunagi perepeale öelda, et tema valitud viisid leiva lauale panekuks on ebaausad? Vastuolus heade kommete või tavaga? Kõlvatud? Juba statistilise eduprotsendi alusel võiks soovitada mitte oma kastaneid sellele panustada.

Mida siis tegema peaks?

Õigusnõustajana toonitame klientide lugusid kuuldes ikka lepinguliste konkurentsikeelude ning ärisaladuse kaitse täpsema regulatsiooni vajadust. Nii Soomes kui ka Eestis saab kõlvatu konkurentsi ohver pöörduda oma õiguste kaitsmiseks ka otse prokuröri poole, kui ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkuja tegu on tahtlik ehk kvalifitseerub kuriteona. Ka Eesti karistusseadustiku paragrahv 377 alusel ei tohi ”töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladust avaldada või kasutada ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil”.

Siinkohal tasuks aga toonitada, et tähtsust omab kindlasti see definitsioon, mis isikutevahelises lepingus ”ärisaladuse” kohta on sätestatud. Seega panustagem pigem ikka lepingulistele keeludele ja leppetrahvidele, ärisaladuse kõikehõlmavale definitsioonile, kaubamärgi kaitsele ning õigusnõustajate poolt koostatud lepingutele.

Ärge lootke sellele, et teie hagi menetlev kohus ei kasuta sama väljapääsu kõlvatu konkurentsi sätte kohaldamata jätmiseks kui ülalmainitud järelevalveasutus või I astme kohtunik, kes andsid igaühele võimaluse konkureerida.

Loodame, et võtate meid kuulda enne, kui see must stsenaarium teie äris kordub. 

Artikli autorid on Kaupo Lepasepp, advokaadibüroo Sorainen partner
Anne Adamson, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Paindlik NOOM pakub erilahendusi

Üks korralik majandustarkvara on kohaldatav Teie ettevõtte soovide ja vajadustega. Astro Balticsi loodud majandustarkvaraga NOOM saate kindlad olla, et tarkvara suudab kaasas käia kõikide erisoovidega, mis Teie ettevõtte arenedes võivad tekkida.

Lihtne äritarkvara juhile

BudgetMatador on juhi töölaud ettevõtte rahaasjade haldamiseks. Rakendus optimeerib juhi ning raamatupidaja vahelist koostööd ning annab juhile mõeldud ülevaate ettevõtte finantsolukorrast.

Valdkonna tööpakkumised

PRYSMIAN GROUP BALTICS AS otsib PEARAAMATUPIDAJAT

Prysmian Group Baltics AS

01. august 2018

Uudised

Tööriistad