Kokkulepe kui kakluse alternatiiv

Aastaid tagasi ülikoolis entusiastlikku ameeriklasest professorit kuulates selgus, et läänemaailmas tegelevad advokaadid lisaks vaidlemisele ka poolte lepitamisega.

Selle asemel, et esindada vaidluses ühe või teise poole seisukohti, võib advokaat olla ka poolte valitud usaldusisikuks. Tema põhiülesandeks ei ole välja selgitada, kellel on õigus, vaid millise lahendusega võiksid mõlemad pooled leppida.

Esimesel jaanuaril 2010 jõustus Eestiski lepitusseadus, mis annab leppimismenetlusele selgema õigusliku raamistiku.

Sisuliselt on lepitamine olnud võimalik ka varem, aga praktikas on Eestis seda harva ette tulnud. Ometi näitab meiegi kogemus, et piisavalt professionaalsed pooled suudavad lepitaja vahendusel saavutada palju paremaid ärilisi lahendusi, kui kohtuvaidlustes. Uue seaduse järgi saab lepituse teel saavutatud kokkuleppe ka kohtus täidetavaks tunnistada. Lisaks peatub lepitamise ajaks nõuete aegumine.

Tüli alustades ei adu pooled sageli kõike vaidlemisega kaasnevat. Tihti pole võimalik ennustada, kui suured on rahalised kulud esindajatele ja riigilõivudele (mis tuleb tasuda igas kohtuastmes), lisaks veel aja- ja närvikulu. Sellest kirjutasime pikemalt juba ka 2008. aasta novembris Äripäeva Soraineni õigusblogis „Vaidluse puhkedes mõtle, kui palju maksab rahu“.

Lepitaja kohtub mõlema poolega esmaselt riiklikke instantse kaasamata ja riigilõivu kulusid lisamata, selgitab välja nende positsioonid ning püüab jõuda kokkuleppeni, mis rahuldab mõlemaid pooli. Lepitaja ei saa osapooli millekski sundida. Kokkulepe allkirjastatakse alles siis, kui mõlemad pooled lahendust aktsepteerivad. Mõlemad pooled teevad tihti järeleandmisi, kuid nende kokku lepitud „kaotused“ on neile vastuvõetavad ja ettenähtavad. Kohtuvaidluse puhul ei saa riske reeglina täie kindlusega määratleda.

Toome ühe hiljutise näite edukast lepitamisest. Lahendada oli vaja vaidlus suure äripinna üürniku ja üürileandja vahel. Üürnik oli äripinnalt lahkunud, võttes sealt kaasa enda paigaldatud küttesüsteemi. Üürileandja varasema küttesüsteemi oli üürnik üürileandja teadmata maha võtnud ja see oli kadunud. Ruumid olid tagastamisel kütmata ega kõlvanud sellisena potentsiaalsele uuele üürnikule. Lisaks olid üleval üürivõlad, tekkisid küsimused üüri tõstmise seaduslikkusest, õigest ajahetkest, üüripinna vastavusest üürilepingule jne.

Kohtus käinud inimene oskab hinnata, kui palju küsimärke sellises vaidluses laual on ning kui palju aega ja vaeva kulub kõigi asjaolude väljaselgitamiseks – millised on tõendid, milles tegelikult kokku lepiti, mis kirjad kehtivad, mis mitte jne.

Arusaadavalt olid poolte suhted korralikult sassis ning mõlemad olid valmis sõdima kohtus viimse veretilgani. Ometi nõustusid nad pühendama ühe tööpäeva pärastlõuna selleks, et lepitajad saaksid otsida kompromissivõimalust. Päeva alguses panime ühiselt tahvlile kõik peamised vaidlusküsimused ja seisukohad. Istudes ühes saalis oli tüli kerge tulema. Tööpäeva jooksul kohtusime mõlema poolega vaheldumisi eraldi tubades, arutades olukorda ning kalkuleerides konkreetseid nõudeid, tõenäosusi ja riske.

Tulemusena nõustusid mõlemad päeva lõpuks kirjutama alla kompromisslahendusele ja loobuma „atraktiivsest“ kohtulahingust. Kompromiss asendas kõik poolte varasemad vaidlused uue lepinguga, milles oli üheselt paika pandud, kes kellele mida maksma peab ning mida teine pool peab vastu andma või millest loobuma. Konkreetne kokkulepe pidas ja poolte teed läksidki lahku.

Isegi kui leppe põhjal peaks tekkima vaidlusi, piirduvad need kompromissi endaga ja kaob ära vajadus minna vaidlusega aegade algusesse ja tõendada kauges minevikus juhtunut. See säästab palju aega ja hoiab suure tõenäosusega kokku väga palju kulusid.

Kui tekib vaidlus, tasub esmalt olukord iseenda jaoks kaardistada:
- Loetlege üles enda põhiseisukohad ja püüdke kirja panna, mis juhtus. Koostage kronoloogiline (või muu loogiline) kaust dokumentidest, mis on olemas.

- Püüdke hinnata objektiivselt, milline on tõenäosus, et suudate ühte või teist asjaolu tõendada. Kontrollige näiteks kas teie kirjad on kindlasti kohale jõudnud, kelle allkirjad on teise poole esindajana teie dokumentidel jne?

- Mõelge, milline on teie jaoks miinimum, millega oleksite nõus vaidlusest lahkuma ja maksimum, mida teil on tõenäosus vaidlusega saada.

- Tehke vastaspoolele ettepanek teha sama ning pöörduda ühiselt lepitajate poole. Arvestage sellega, et lõpuni vaidlema on tõenäoliselt valmis ka teine pool. Kokkuleppe saavutamine võib sellest säästa mõlemaid.

- Arvestage, et kokkuleppe saavutamine tähendab, et mõlemad pooled teevad järeleandmisi.

Suurimaks muudatuseks võrreldes varasemaga on, et kokkuleppe võib uue seaduse järgi ka kohtus täidetavaks tunnistada tuhandekroonise riigilõivu eest. See on hagemisest kindlasti soodsam lahendus. Seega soovimegi uueks aastaks leplikku meelt!

Artikli autorid on Carri Ginter, advokaadibüroo Sorainen partner, ja Veikko Puolakainen, advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat.

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Majandustarkvara RAPID

Tarkvaraga RAPID saate korraldada keskmise või väikese ettevõtte raamatupidamise ja majandusarvestuse - laoarvestus, palgaarvestus, teenindus, üüriarvestus, jm. RAPIDi tasuta versiooniga saab töö tehtud üksikettevõtja, alustav ettevõte või mittetulundusühing.

Vabaned rutiinsest paberitööst ja saad pühendada oma aja inimestele!

Me usume, et tarkvara peab kiirendama ja lihtsustama tööd ning vältima inimlikke vigu. Et seda saavutada palgaarvestuses, on mõistlik teha arvestus samas programmis, kus on selle aluseks olevad andmed – palk, koormus, puhkused, haiguslehed, lisatasud, töögraafikud jne.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad