Kohtusse pöördumise õigus ei tohiks sõltuda rahakoti suurusest

15. detsembril tunnistas Riigikohus riigilõivuseaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles nähakse ette kohustust tasuda tsiviilasjalt hinnaga kuni 1 000 000  krooni riigilõivu 75 000 krooni.

Tegemist on pretsedenti loova otsusega, mis oluliselt lihtsustab kohtusse pöördumist. Tuletame meelde, et 2009. aasta jaanuarist muutus kohtusse pöördumine üleöö kordades kallimaks. Lõivude tõstmise põhjenduseks toodi, et inimesed peaksid kohtuskäimise ise kinni maksma. Varjatud eesmärgina võis näha soovi riigikassat raskel ajal täiendada.

Riigilõivude tõstmisega kaasnes lühikese aja jooksul olukord, kus rahvusvahelised kliendid, kuuldes meie riigilõivudest teatasid, et neil on odavam hageda teistes Euroopa riikides. Näiteks ühe Tallinnas arestitud laeva puhul selgus, et Hollandis kohtusse pöördumine tulnuks kordades odavam.

2009 suvel kirjutasid Kaido Loor ja Paul Künnap Äripäevas „Päikeselaenuga kohtusse“: „Eestis kehtiv kohtuasjade riigilõivude süsteem oli paigas juba buumi ajal ning hiljuti on lihtsalt kruve pingutatud. Mõnikord tuleb vägisi tunne peale, et Eesti riik on otsustanud õigusemõistmise erastada.“

Kohtumõistmine on üks riigi tuumikfunktsioone, mille kulude katmine täiel määral kohtussepöördujate rahakotist ei ole õigustatud. Riigilõiv peaks olema piisav, et ära hoida asjatuid ja pahatahtlikke kaebusi ja hagisid, kuid seadusandja ei või lõivude kehtestamisega välistada kaheldavate või vaieldavate kaebuste ja hagide esitamist.

Liigkõrged riigilõivud muudavad põhiseadusliku õiguse kohtusse pöörduda vaid näiliseks. Mõistliku inimese jaoks on kohus koht, kuhu minnakse viimases hädas. Kulud on nagunii suured ja eduperspektiiv hägune.

Millegi pärast arvatakse ekslikult, et kohtus käimist takistavad suured õigusabikulud. Kui aga vaadata riigilõivuseadust, siis näiteks 1 000 000-krooniselt hagilt tuleb maksta 75 000 krooni riigilõivu – selle eest, et kohus paberid vastu võtaks ja asja arutaks. 10 000 000 kroonilt tuleb tasuda juba 300 000 krooni. Seejuures tuleb edasikaebamise korral sama raha uuesti maksta. Võidu korral ei maksa riik raha tagasi. Teoreetiliselt saab siis raha tagasi vastaspoolelt – aga seda juhul, kui tal võidu hetkeks veel raha on. Seega võtab riik tihti kohtusse pöördumise eest rohkem raha, kui juriidiline esindaja.

2009 suvel vihjas Riigikohus, et riigi pidu riigilõivudega ei pruugi olla igavene. Eilse otsusega on Riigikohus ühemõtteliselt rõhutanud, et kohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kätkeb endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele ja lõivu ebaproportsionaalsuse kahtluse korral tuleks sellist kahtlust põhiseaduslikkuse järelevalve korras põhjalikult analüüsida. Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele – seda intensiivsemalt, mida suurem ta on. Kui riigilõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase riigilõivuga.

Eelnimetatust saab teha järelduse, et riigilõivu saaga ei pruugi olla lõppenud. Põhiseadusevastane võib olla iga riigilõiv, mis on ebaproportsionaalselt suur ja seetõttu takistab oma õigusi kohtus kaitsta. Võib küsida, kui suur on ebaproportsionaalselt suur riigilõiv?

Riigikohus võrdles riigilõivu suurust miinimumpalgaga ja leidis, et kaheksa ja poole kordne miinimumpalga suurune riigilõiv ei ole proportsionaalne. Riigikohtu otsuses viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis leiti, et neljakordse miinimumpalga suuruse riigilõivu nõudmine sissetulekuta isikult piirab Euroopa Inimõiguste Konventsiooni vastaselt kohtusse pöördumise õigust.

Loodan, et justiitsministeerium teeb tänasest Riigikohtu otsusest oma järeldused ja loobub edaspidi katsetest riigilõivu meelevaldselt tõsta. Vastasel juhul ei jää tänane otsus riigilõivude osas viimaseks. Riigi kohtusüsteemi ülalpidamine ei ole odav, kuid lahenduseks ei ole kohtussepöördumise õiguse ebamõistlik piiramine hiigelsuurte riigilõivudega.

Artikli autorid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja advokaadibüroo Sorainen nõunik Allar Jõks.

Loe Riigikohtu otsuse täisteksti SIIN .

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Seotud lood

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Liikvel on lunavara-manusega kirjad

Riigi Infosüsteemi Amet edastab CERT-EE hoiatuse Locky lunavara sisaldava manusega kirjade kohta.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised