Juhatuse liikme vastutus ja ettevõtlus: ärilise otsuse reegli vajalikkusest Eestis

Majanduslanguse tingimustes on taas hakatud rohkem rääkima juhatuse liikme vastutusest ja sellega seoses hoolsus- ja lojaalsuskohustusest.

Viimastel nädalatel on sel teemal avaldatud mitu artiklit (vt  Karin Madissoni ja Karl Paadami artikkel “Kui palju maksab juhi sõna?”, Ants Mailendi artikkel “Juhtimisvead: juhatuse ja nõukogu liikmete ühine vastutus”ja  Marko Kairjaki artikkel “Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus”).

Autoreid ajendas kirjutama just iseäranis juhatuse liikme hoolsuskohustuse käsitlemine, mis meie arvates on käesoleval ajal Eestis liiga avar.

Eesti seadustes on juhatuse liikme vastutus sõnastatud liiga laialt

Vastavalt Äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusele peab juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, arvestades äriühingu suurust ja tegevust (hoolsuskohustus), ning olema äriühingu suhtes lojaalne (lojaalsuskohustus). Sellised üldised nõuded ettevõtte hoolsuskohustusele avardavad liigselt potentsiaalse vastutuse piire. Lugedes seadust sõna-sõnalt võiks sellise laiahaardelise hoolsuskohustuse alusel lugeda hoolsuskohustust rikkunuks väga paljud juhatuse liikmed ning nõuda neilt kahju hüvitamist.

Sealhulgas võiks lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks enamus nö „rumalad otsuseid“. Samas oleks selline seaduse kohaldamine ülemäära koormav juhatuse liikmetele, kel tuleb erinevates majandussituatsioonides teha raskeid otsuseid piiratud aja ja info raamides.

Adudes, kui delikaatse loomuga on juhatuse liikme vastutusega seonduvad teemad, on Eesti kohtud suhtunud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse tõlgendamisesse üsna ettevaatlikult. See tähendab - kohtud ei ole kohaldanud Äriseadustikus sätestatud hoolsuskohustust sõna-sõnalt, vaid pigem leidnud põhjuseid, miks juhatuse liikmed ei vastuta.

Sellise lähenemisega saab üldiselt vaid nõustuda. Samas on see omakorda loonud olukorra, kus puudub baasstandard, millest nii juhatuse liikmed kui osanikud saaksid vastutuse ulatuse hindamisel juhinduda. Kohtud on õigesti tajunud, et hoolsuskohustuse lai määratlemine, tuginedes sõna-sõnalt seadusele, võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, sealhulgas ettevõtjate soovimatuse juhatuse liikmena tegutseda.

Samas esineb ka juhtumeid, kus juhatuse liikmed on oma kohustusi rikkunud ja peaksid seega oma tegevuse eest vastutust kandma. Tulenevalt selge hoolsuskohustuse standardi puudumisest on keeruline ka selliste juhatuse liikmete käest kahju hüvitamise nõudmine.

Mõlemal juhul (st nii kohaselt käituvatele juhatuse liikmetele kindlustunde tagamiseks kui ka oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmetelt kahju nõudmiseks) oleks vaja selgemat hoolsuskohustuse standardit.

Kuidas on juhatuse liikme vastutus reguleeritud mujal?

Selgema standardi otsingutel võiksid Eesti kohtud pöörata pilgud teiste riikide poole ja vaadata, kuidas seal ettevõtte juhtimisega kaasnev vastutus on reguleeritud, ning kaaluda nn ärilise otsuse reegli (inglise keeles business judgment rule) rakendamist.

Ärilise otsuse reegel (ÄOR) on tuntud kui Delaware’i äriõiguse nurgakivi. Delaware'i osariik on Ameerika Ühendriikides eelistatuim paik äriühingu asutamiseks tänu sealsele hästitoimivale õigus- ja kohtusüsteemile ning juhatuse liikme tegevusega seonduva vastutuse riski maandatusele. ÄOR on justkui vahekilp, mis kaitseb juhatuse liikmeid võimaliku vastutuse eest, mis võib kaasneda juhul, kui nende tegevust hinnataks üksnes hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgi.

See julgustab ja võimaldab erapooletutel (st isiklikult mittehuvitatud) juhatuse liikmetel võtta kaalutletud riske osanike või aktsionäride kasumi suurendamiseks kartmata võimalikku vastutust juhul, kui tulemus ei ole see, mida esialgu oodati.

Delawere’is määratletakse juhatuse hoolsuskohust ÄOR-i kaudu, kuna see on tegelikult vastutuse mõõde. „Korraliku ettevõtja hoolsusstandard“ on nö soovunelmlik standard (inglise keeles aspirational standard), millega tegelikult vastutust ei määratle.

Mis on ÄOR?

ÄOR on „sõel“, mille juhatuse liikmete vastu esitatud nõuded peavad läbima. Delaware’i kohtud on aru saanud, et äriühingu juhatused peavad tegema raskeid ja keerulisi ärilisi otsuseid sageli olukorras, kus ei ole piisavalt aega ega infot. Seetõttu kohtud lähtuvad eeldusest, et juhatuse liikmed on langetanud oma otsused informeeritult, heas usus ja ausalt, tegutsedes äriühingu huvides – nö „ärilise otsuse reegel“.

Seega, kui puuduvad tõendid pettuse, pahauskse tegutsemise või iseenda huvides tehingute tegemise kohta, ei vaidlusta kohus juhatuse liikme poolt vastu võetud otsuseid (sh ei hinda seda hoolsuskohustuse standardi järgi).

Lisaks eeltoodule, et saada ÄOR kaitset, peab juhatuse liikme otsus lähtuma ratsionaalsest ärilisest eesmärgist. Viimane ei tähenda, et otsus peab olema hea või tark, vaid pigem seda, et otsus peab olema seotud ettevõtlusega. Näiteks kui ettevõtja on teinud midagi riskide maandamiseks, aga ei ole seda teinud kõige oskuslikumalt ja paremini, siis lähtub riskide maandamise otsus ikkagi ärilisest eesmärgist. Samas näiteks otsus sponsoreerida kohalikku koerteklubi, kui juhatuse liige on oma koeraga liige, ei pruugi (aga samas võib teatud asjaoludel) see olla seotud ärilise eesmärgiga.

Delaware'i kohtud on leidnud, et kohtunikud pole piisavalt pädevad ümber hindama juhatuse otsuste otstarbekust. Sest vastaval ajahetkel võis otsus olla põhjendatud, olgugi et tulemus ei pruukinud olla ootustele vastav või selgus hiljem, et see ei õigustanud riski võtmist. Seega peab Delaware’i seaduste järgi osapool, kes juhatuse liikme vastu hoolsuskohustuse rikkumise eest nõude esitab, kohtule veenvalt tõestama, et juhatuse liikme tegevus ei olnud kooskõlas ärilise otsuse reegliga.

Kas „rumalad otsused“ on OK?

Eeltoodu valguses tekib põhjendatud küsimus, kas on aktsepteeritav nö „rumalate“ või „halbade“ otsuste tegemine. Vastus on jah, kui puuduvad tõendid pettuse, pahauskse tegutsemise või iseenda huvides tehingute tegemise kohta ja otsus on mõistlikult seotud ärilise eesmärgiga. Kuna osanikud ja aktsionärid valivad ise juhatuse liikmed, kes nende vara juhtima hakkavad, siis on põhjendatud, et nad ka vastutavad oma valiku eest.

Samas on oluline märkida, et ÄOR ei kaitse lojaalsuskohustuse rikkumise eest.

Kas Eesti saab sellest midagi üle võtta?

Niikaua, kuni Eestis ei rakendata ÄOR-i põhimõtet, võivad siinsed ettevõtjad suhtuda majanduse ja äri arengu jaoks vajalike kaalutletud riskide võtmisesse ettevaatlikult. Selline mure juhatuse liikme võimaliku vastutuse suhtes on tekkinud just viimase paari aasta jooksul. Juhatuse liikmeid tuleks aga julgustada, et nad rakendaksid oma äritarkust ja –kogemust, võttes riske osanike ja aktsionäride huvides.

Delaware’ile analoogsete põhimõtete rakendamise kaudu on Eesti kohtute ja Riigikogu võimuses julgustada äriühingute sõltumatult tegutsevaid juhatusi (kes ei tegutse pahauskselt ega isiklikes huvides) võtma kaalutletud äririske. On tähelepanuväärne märkida, et ÄOR-i põhimõtet rakendasid esimesena just Delaware’i kohtud (enne kui see seadusesse sisse kirjutati). Seega võiksid ka Eesti kohtud seaduse arengule kaasa aidata ja rakendada ÄOR-i põhimõtet juhatuse liikmete vastu esitatud nõuete hindamisel.

ÄOR aitaks luua vajalikku selgust ning luua hoolsuskohustuse standardi, mis võimaldaks nii kohaselt käituvatele juhatuse liikmetele tagada vajaliku kindlustunde kui ka kahju nõudmist oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmetelt.

Võimaldamaks kohtutel ÄOR-i kohaldamist, peaksid juhatuse liikmed, kui nende vastu on esitatud nõue hoolsuskohustuse rikkumiseks, taotlema kohtult ÄOR-i kohaldamist.

Artikli autorid on Reimo Hammerberg, advokaadibüroo Sorainen partner, USA San Diego ülikooli õigusmagister ja Stefano Grace, New Yorgi advokatuuri liige.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann, Advokaadibüroo SORAINEN blog

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Liikvel on lunavara-manusega kirjad

Riigi Infosüsteemi Amet edastab CERT-EE hoiatuse Locky lunavara sisaldava manusega kirjade kohta.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised