Eestis juba 17 aastat tegutsenud raamatupidamisettevõtte Vesiir OÜ juhi Enno Lepvaltsi arvates kaob tuim andmesisestustöö 4-5 aasta pärast ära ning raamatupidajal on rohkem analüütiku ja nõuandja roll.
Algusaegadel püüti kliente tööintervjuudel käies
Enno Lepvalts hakkas raamatupidamisvaldkonnas tegutsema 1996ndal aastal, kui rajas raamatupidamisfirma Vesiir OÜ. „Raha oli ju vaja. Mõtlesime, mida teha – et kaubanduseks algkapitali polnud, jäi valik teenuste turule. Esimesena kargas pähe raamatupidamine,“ meenutab Lepvalts.Küsimusele, millisena kujutles ta oma ettevõtet 2015. aastal, vastab Lepvalts, et ettekujutus puudus. „Olime toona 27-aastased, siis ei kujuta midagi ette, vaid läheb nii, nagu läheb.“ Noored vaatasid turul ringi ja mõtisklesid, kas osta tarkvara või teha see ise. Et ostuvariandid ei sobinud, kuna bürooteenuse pakkumiseks sobivat tarkvara polnud, otsustati see ise valmis teha. Kliente otsiti toona aga kuulutuste järgi – nimelt otsiti välja ettevõtted, kes vajasid raamatupidajat. „Käisime isegi tööintervjuudel, kus teatasime, et ega me tegelikult töökohta ei tahagi, vaid pakume teenust. Kõige raskem oligi leida esimesi kliente, sest puudus müügikogemus. Ühele kliendile väitsime, et meil on 6 klienti, kuigi tegelikult oli 1,“ muheleb Lepvalts.
Vesiiri praegusest laiast kliendibaasist toimetab kolmandik kliente ka välisturul. On ka üksikuid väliskliente. „Rahvusvahelistumisega tuleb arvestada ja kõigeks peab valmis olema. Lühinägelik oleks öelda, et mingi sektori kliendid meid ei huvita. Iseküsimus on see, kas iga ettevõte sobib meie kliendiks,“ selgitab Lepvalts. Ta täiendab, et see sõltub paljuski ka sellest, kuidas Eesti on suutnud end maailmakaardile kanda. Eesti ettevõtluskliima ja see, et firmasse jäänud rahalt tulumaksu ei pea maksma, ei ole piisavalt atraktiivsed. Euroopa Liidus on mitmeid väikeriike, kes on ettevõtluskliima suutnud atraktiivsemaks teha.
Kui mõistad raamatupidamist ennast, saad hakkamaLähema 10 aastaga võib juhtuda, et tuleb endale selgeks teha majandustarkvaras aruannete kirjendamine ning meelde tuleb tuletada aruannete lugemine või analüüs. „Noortega on sedajagu raskem, et ma ise enam nii noor ei ole ega tea, mida nad koolis teevad. Olen kõrvalt kuulnud, et põhialused jäävad samaks, aga 5-10 aasta pärast võib juhtuda, et tööturule tulijad peavad rohkem rõhuma ise mõtlemisele. See ei anna tulemust, kui õpid dokumendi konteerimise pähe,“ arvab Lepvalts ja lisab, et täna veel saab kusagil arvesisestajana töötada, ent tulevikus peab raamatupidamisest endast aru saada. Peab mõistma, miks mingeid tehinguid just niimoodi kajastatakse, millised seosed majandustehinguga tekivad, millistesse aruannetesse tehing jõuab, ja milliseid asju mõjutab. Kui see on selgeks tehtud, siis saab hakkama!
1997.a. loodud Vesiir OÜ kuulub Eesti vanimate raamatupidamisettevõtete hulka. Äripäeva 2012.a. raamatupidamisfirmade käibe TOPis on firma 3. kohal. Vesiiri kaasarendamisel on valminud majandustarkvara AccountStudio ning alates 2005.a. on ettevõttel ISO 9001 kvaliteedisertifikaat. Ettevõttes töötab 18 inimest. 

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele