Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raamatupidamis- ja juhtimisaruandlus -vajalikum, kui arvatakse
Majanduskasvu ajal kiirelt arenev turg tootis suure hulga ettevõtte omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Paraku ei oska paljud firmajuhid raamatupidamis- ja juhtimisaruandluse vajalikkust siiani piisavalt hinnata, nendib Ecovis Vesiir juhatuse liige Eero Käärik.
Kuni viimase ajani pole enamikule väikeettevõtetele raamatupidamisfirma valimisel väga suurt rolli mänginud see, millist raamatupidamis- ja juhtimisinformatsiooni tema teenusepakkuja talle anda suudab. Ilmselt oli üheks selle põhjuseks meie kiire majanduskasv – ükskõik, kuidas ettevõtet ka juhiti, tavaliselt õnnestus kogu laos olev kaup ikka maha müüa. Kiirelt arenev turg tootis terve hulga omanikke ja juhte, kelle raamatupidamis- või finantsalane kirjaoskus oli äärmiselt piiratud. Raamatupidamist oli paljudel vaja vaid äriregistri ja maksuameti jaoks.
Seoses uute majandusoludega on senine suhtumine hakanud muutuma. Ettevõtete omanikud ja juhid on hakanud tajuma, et häid otsuseid tuleb langetada lisaks kõhutundele ka heale juhtimisinformatsioonile toetudes. Eelmise aasta lõpus küsitles Ecovis Vesiir Eesti väikeettevõtete juhte ja omanikke, et muu hulgas teada saada, kas ja kuidas nad kasutavad erinevaid raamatupidamis- ja juhtimisaruandeid oma ettevõtte igapäevases töös.
Raamatupidamisaruanded annavad juhile võimaluse vaadata minevikku ja analüüsida juhtunut. Kui võrdlust kasutada, siis on see sama, kui juhtida autot tahavaatepeegli kaudu. Juhtimisaruandlus on selliste andmete kogum, mis annab ettevõtte omanikule või juhile piisavat informatsiooni ettevõtte eesmärkide täitmiseks tulevikus – näiteks müügi juhtimiseks, tootmise planeerimiseks, õige turunduse tegemiseks või tööjõukulude prognoosimiseks. Paraku ilmnes uuringust, et 12% ettevõtjatest ei kasuta juhtimisaruandeid mitte kunagi, 33% teeb seda väga harva, 38% aeg-ajalt ning vaid 17% teeb seda väga sageli. Vaadates vastanud ettevõtete profiili tegevusvaldkondade kaupa, ilmnes, et selline tulemus tuli ka tootmis- ja kaubandusettevõtetelt, kel ometi vajadus sellise aruandluse järgi suurem kui näiteks nn elustiilifirmade puhul. Mida suurem oli ettevõtte käive, seda kõrgemalt hindasid juhid oma aruannete lugemise oskust. Kuid mitteoskajate arv oli enam-vähem sama nii suuremate kui ka väiksemate ettevõtete hulgas.Hoolimata sellest, et tarkvaraturul pakutakse laia valikut erinevaid raamatupidamisprogramme, siis 37% kõikidest vastanutest märkisid, et nende raamatupidaja või raamatupidamisbüroo pole võimeline neile pakkuma kõiki vajalikke juhtimisarundeid. Kas siin on tegemist pakutavate tarkvaraprogrammide puudulikkusega või hoopis juhtide lühinägelikkusega, kes pole osanud sellele valdkonnale tõsisemat tähelepanu pöörata, meie küsitlus paraku vastust ei andnud.Veidi parem oli tulemus raamatupidamisaruannete lugemisoskuse puhul - 32% oskas seda hästi, 56% mõnevõrra, kuid 12% vastanutest väitis, et ei oska neid üldse lugeda. See tähendab, et suuremas osas ettevõtetes on raamatupidamistarkvara kasutuses vaid raamatupidaja enda töövahendina ning firmajuht ei taha või ei oska kasutada oma raamatupidaja (või ka teenusepakkuja) oskusi ja teadmisi. Ometi tunneb hea raamatupidaja ettevõtte majanduslikku olukorda läbi ja lõhki. Ta teab, millised kassavood on, kuidas kasum moodustub; ta näeb firma majanduslikku olukorda tervikuna. Miks siis mitte seda infot ära kasutada?Samas uuringus palusime raamatupidamisteenust kasutavatel ettevõtjatel järjestada argumendid, millest lähtuvalt nad uue teenusepakkuja valiksid. Nagu arvata võis, pääses ühe olulise argumendina nimekirja etteotsa teenuse hind. Kuid üllatuseks polnud hind sugugi kõige tähtsam argument. Selleks oli hoopis ettevõtte tegevusvaldkonna tundmine. Selge, et ettevõtte tegevusvaldkonda ja spetsiifikat tundev professionaalne raamatupidaja oskab anda nõu, mis aitab ettevõttel teha targemaid otsuseid.Seega võib järeldada, et raamatupidamise tegemine vaid maksuameti tarbeks on saamas juurde uue eesmärgi - raamatupidamine ettevõtte juhtimiseks vajaliku informatsiooni saamiseks. Jääb üle loota, et see muutus Eesti väikeettevõtluses toimub kiiresti.Kuid veel sel korral vastati küsimusele, milliseid lisateenuseid raamatupidamisbürood võiksid osutada, päris mitmel korral: „bilansi lugemine“.
Autor: Lemmi Kann, Eero Käärik
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele