Maksuhaldur - kas lugeja sõber või hoopis vaenlane?

Pean esmalt vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv (2006/112/EÜ) lubab liikmesriikidel kasutada lisaks standardmäärale ühte või kahte vähendatud maksumäära, mille suurus peab olema vähemalt 5%, ning vähendatud määra võib rakendada üksnes direktiivis konkreetselt nimetatud kaupadele ja teenustele.

Eelmise aasta 1. juunil jõustus käibemaksudirektiivi muudatus (direktiiv 2009/47EÜ), millega muu hulgas täiendati kaupade ja teenuste nimekirja, millele on lubatud kohaldada vähendatud käibemaksumäära. Nimekirja täiendati selliselt, et vähendatud määra saaks kohaldada lisaks paberraamatutele ka teiste füüsiliste kandjate abil (inglise keeles physical means of support) taasesitatavatele raamatutele. Muudatuse ajendiks oli nii tehnoloogiline areng kui ka maksuneutraalsuse printsiip, mis on Euroopa Liidu käibemaksusüsteemi aluspõhimõtteks – käibemaksuga maksustamisel on keelatud samalaadseid tehinguid tegevaid ettevõtjaid erinevalt kohelda, sest see moonutaks konkurentsi.

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et nimetatud põhimõttega oleks vastuolus omavahel konkureerivate sarnase kauba müügi erinev kohtlemine käibemaksu seisukohast. Väärib märkimist, et Eesti riik oli muudatuse vastu, kuid suure tõenäosusega tingis vastuseisu mitte raamatute küsimus, vaid teiste kaupade ja teenuste suhtes soodsamate määrade kohaldamise võimalikkus. 

On selge, et Eesti käibemaksuseadusega kohaldatakse raamatute müügile vähendatud maksumäära (9%). Samas ei defineeri käibemaksudirektiiv ega ka Eesti kehtiv käibemaksuseadus raamatu mõistet, kuigi seaduse varasemates redaktsioonides on püütud seda teha (nt kuni 31.12.2001 kehtis järgmine definitsioon: raamat on vähemalt kolmest üksteisega ühest servast ühendatud lehest koosnev trükis), ning puudub vastavasisuline kohtupraktika, mis suure tõenäosusega ongi tekitanud raskusi õige käibemaksumäära valikul.

Kui Euroopa Komisjoni algne muudatusettepanek sisaldas näitlikku loetelu (CD, CD-ROM, audioraamat jne), siis vastu võetud muudatusest on vastavasisulised abistavad näited kahjuks välja jäetud. See on mitmetele huvitatud isikutele ja liikmesriikidele (näiteks Hispaania) andnud aluse väitmaks, et ka e-raamatud on hõlmatud soodsama maksumääraga. Euroopa Komisjon on seni jõuliselt tauninud käitumist, kui mõni liikmesriik liiga avaralt maksuvabastust või –soodustust kohaldab. Euroopa Komisjoni maksunduse ja tolli eelmine volinik hr. Kovacs on avaldanud arvamust, et e-raamatud, mida müüakse internetist allalaadimise teel, on käsitletavad elektroonilise teenuse osutamisena ning sellele raamatute soodsam maksumäär ei kohaldu.

Kui internetist allalaaditavate e-raamatute käibemaksumäära valik on vaieldav, siis füüsilisel andmekandjal (näiteks CD) müüdavate raamatute müügile on võimalik kohaldada vähendatud maksumäära. Eesti kohaldab vähendatud maksumäära käibemaksuseaduses kõikidele raamatutele, sõnaselgelt eristamata andmekandja vormi. Kuna raamatu mõiste avamisel tuleb jääda aga käibemaksudirektiivis sätestatu piiridesse, tuleks asuda seisukohale, et näiteks CD-l müüdavad raamatud on käibemaksuseaduses toodud raamatu mõistega hõlmatud.