Majandusaasta aruande koostamise tegevused

Ave Nukka
Ave Nukka ja Malle Kasearu Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist käsitlevad...

Raamatupidamise seadus § 14 (RPS) sätestab, et kõik raamatupidamiskohustuslased peavad koostama lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.

Eesti hea raamatupidamistava (alates 01.01.2017 Eesti finantsaruandluse standard) järgiv aruanne koostatakse eelkõige Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhendite (RTJ) põhjal. Kui järgida raamatupidamise seaduses toodud aastaaruande koostamise käiku ja RTJ-des toodud arvestuspõhimõtteid, juhtkonna realistlikke hinnanguid, nõudeid info avalikustamisele ja aruande vormistamisele, on täidetud ka Eesti hea raamatupidamistava nõuded.

Aastaaruande koostamiseks vajalikud tegevused

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool tegi uuringu, mille käigus selgitas välja äriühingutes tehtavad tegevused raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Uuringu struktuuri loomisel lähtuti raamatupidamise seaduse §-ist 15, mis loetleb tegevused, mida on tarvis teha aastaaruande koostamiseks:

  • inventeeritakse varade ja kohustiste saldod;
  • hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust alusprintsiipidele ja Eesti heale raamatupidamistavale;
  • tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded;
  • koostatakse põhiaruanded ja lisad.

Kui neid tegevusi pole piisava põhjalikkusega tehtud, siis raamatupidamiskohustuslase aastaaruanne võib nii firma sise- kui ka välistarbijatele anda eksitavat infot. Aruannetes esitatud asjakohane ja tõepärane ülevaade ehk aruandluse kvaliteet annab ettevõtte tegevusest õige pildi ning on aluseks juhtimisotsustele, koostööle, laenuvõimele ja teistele edasistele tegevusplaanidele.

Uuringu käigus koguti andmeid majandusarvestuse üliõpilaste vahendusel praktikaettevõtetest. Etteantud uuringuankeet oli koostatud süsteemse ülevaatena raamatupidamise aastaaruande koostamise tegevustest ja kaasnevatest nüanssidest. Küsitluse perioodiks on märts-mai 2016 ning analüüsis on kasutatud 94 ettevõtte/asutuse andmeid.

Uuringus osalenud praktikaettevõtete liigituse aluseks oli raamatupidamise seaduse § 3: mikroettevõtja, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja. Lisaks kasutati ka tegevuspõhist liigitust.

Enim oli vastanute seas väikeettevõtjaid 52 (55%), järgnesid mikroettevõtjad 21 (22%), keskmise suurusega ettevõtjad 10 (11%), suurettevõtjad 8 (9%) ja omavalitsused 3 (3%).

Vastanud ettevõtete peamiseks tegevusalaks oli märgitud põllumajandus ja metsandus, ehitus, kaubandus, transport, majutus, toitlustus, õmblus- ja tekstiilitööstus, IT-teenuste, raamatupidamisteenuste osutamine, kinnisvarahaldus, lapsehoiuteenus, turba kaevandamine, autoremont, metallide töötlemine, uute ja kasutatud sõidukite jaemüük.

Aastaaruande kvaliteet

Aruandluse kvaliteedi tagavad kindlad tegevused raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Kui tegevust peetakse oluliseks, siis on tõenäoline, et seda ka tehakse. Aastaaruande koostamisel ettenähtud tegevuste olulisuse väljaselgitamiseks oli ankeetküsimustikku lisatud Likerti skaala põhimõttel maatrikstabel, mille abil paluti hinnata iga tegevuse olulisust ettevõtte seisukohalt.

Mikroettevõtjate seas peeti enim oluliseks reguleerimis- ja lõpetamiskannete tegemist, kuid pigem oluliseks inventeerimist. Vastupidi arvasid aga väikeettevõtjad, et reguleerimis- ja lõpetamiskannete tegemine on mitteoluline.

Arusaadavalt võib raamatupidamisprogrammi kasutades lõpetamiskannete tegemist mitteoluliseks pidada, sest need toimingud teeb programm enamasti ära automaatselt. Reguleerimiskanded põhinevad aga näiteks inventuuriandmetel ning tulemuste kajastamiseks raamatupidamisarvestuses on vaja koostada korrektne algdokument.

Keskmise suurusega ettevõtted pidasid pigem oluliseks varade ja kohustiste väärtuste arvestuspõhimõtetele vastavuse hindamist. Suurettevõtjate kategoorias oli hinnatud kõiki esitatud tegevusi võrdselt oluliseks.

Uuringutulemusi analüüsides selgub, et kohati on jäänud arusaamatuks, milliseid tegevusi täpsemalt mõeldakse varade ja kohustiste väärtuste arvestuspõhimõtetele vastavuse hindamisel. Selle tegevuse käigus vaadatakse üle, kas ettevõttes on rakendatud ka tegelikult rahvusvaheliselt tunnustatud alusprintsiipe ning Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning ettevõtte sise-eeskirjaga kehtestatud arvestuspõhimõtteid.

Varade ja kohustiste saldode inventeerimine

Üks raamatupidamise aastaaruande koostamise kohustuslik tegevus on inventuurid. Üldise inventeerimise kohustuse näeb ette raamatupidamise seaduse§ 15. Inventeerimist võib pidada üheks tähtsamaks sisekontrolli osaks ning inventeerimise täpsem regulatsioon ettevõttes peab olema kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjaga (raamatupidamise seadus § 11).

Uuringus osalenud mikroettevõtjatest oli raamatupidamise sise-eeskirjas inventeerimise korraldus olemas 81%-l, kusjuures 24% oli neid, kelle sise-eeskiri vajab täiendamist. Sise-eeskiri puudus 14%-l mikroettevõtjatest. Väikeettevõtjate hulgas oli 75% ettevõtteid, kellel oli sise-eeskirjas inventeerimise kord kehtestatud. Täiendamist vajavaks hinnati lisaks 11% ettevõtte sise-eeskirja vastav osa ning 9% uuritava väikeettevõtte sise-eeskirjas puudus inventeerimise korralduse kirjeldus. Keskmise suurusega ettevõtjatel oli kõigil raamatupidamise sise-eeskiri koos inventeerimise korraldusega olemas. Siiski tuvastasid andmete kogujad, et ühel ehitus- ja ühel põllumajandusvaldkonnas tegutseval ettevõttel vajaks see osa täiendamist. Suurettevõtjate seas oli samuti kõigil inventeerimine kehtestatud sise-eeskirjaga. Kolmel kaubandusvaldkonna suurettevõttel oli vastustes märgitud, et sise-eeskiri vajaks kaasajastamist. Uuringus osalenud kolmel vallavalitsusel oli sise-eeskiri olemas ning inventeerimine seal kirjeldatud.

Uuringuandmete kogumine inventuuride tegeliku elluviimise kohta taandus inventuuridokumentide olemasolu kontrollimisele. Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustise kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsiooni säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsiooni raamatupidamise seaduses sätestatud korras.

Uuringuandmetele tuginedes oli mikroettevõtetes tehtud saldovõrdlused või koostatud inventuuridokumendid peamiste kasutusel olevate bilansikirjete osas. Tulemustest selgus, et mikroettevõtetel puudusid finants- ja kinnisvarainvesteeringud ning immateriaalne põhivara. Siiski tuvastasid andmekogujad, et kuues mikroettevõttes (28%) puudusid kassainventuuri dokumendid, kuigi kirje „kassa” oli kasutusel. Peale selle polnud arvelduskonto saldo inventeerimisel inventuuri tegemise kohta korrektseid dokumente koostatud kolmes ettevõttes. Märgitud oli täpsustusena, et võrdlus on tehtud pangaväljavõtte alusel.

Väikeettevõtjate raamatupidamisandmetest kogutud info oli valdavalt sarnane mikroettevõtjate tulemustega. Siiski oli selles kategoorias täpsemalt vastatud varude ja põhivara alakirjete lõikes. Kui ettevõttes oli kasutusel tooraine ja materjali, lõpetamata toodangu, valmistoodangu või müügiks ostetud kaupade alakirje, siis tuvastati ka nende kirjete lõikes inventuuridokumentide olemasolu. Väikeettevõtjate seas oli kuus ettevõtet, kelle raamatupidamisandmetest inventuuride kohta dokumentatsioon puudus. Tegemist oli ehituse, põllumajanduse ja renditeenust pakkuvate ettevõtetega. Märkimist väärib, et üks ettevõte, kellel puudusid inventuuridokumendid, osutas raamatupidamise teenust. Keskmise suurusega ja suurettevõtetes olid inventuuridokumendid koostatud kasutusel olevate bilansikirjete osas.

Tähelepanu väärib uuringust saadud teadmine, et segi aetakse kaks tegevust – igapäevatöö osana saldode võrdlus ja aastaaruande koostamisel inventuuri tegemine. Mitmel täidetud ankeedil oli märkusena kirjutatud juurde näiteks arvelduskonto võrdlus tehtud pangaväljavõttega või maksuvõlgade võrdlus MTA andmetega. Selle põhjal võib järelda, et saldovõrdlust rakendati inventuuri tähenduses. Igapäevase töö osaks olev saldode võrdlus pole aga sama, mis inventuur.

Inventuuri tegemine peab lähtuma raamatupidamise sise-eeskirjas ettenähtud korraldusest, sh inventuurikomisjonide moodustamisest ja inventuuri tegemiseks kindlaksmääratud dokumentidest.

Inventuurikomisjonide moodustamine on tähtis väiksemates ettevõtetes, kus inimesi napib. Samuti pole väiksemates ettevõtetes piisavat tähelepanu pööratud inventuuridokumentide väljatöötamisele. Väikestes ettevõtetes, eriti mikroettevõtetes, pole vähese inimeste arvu tõttu sageli võimalik mitme tasandiga või mitme liikmega inventuurikomisjone moodustada. Inventuuridest saadav kasu võib olla olematu, kui enamik mikroettevõtte töötajaid on inventuuriga hõivatud ning igapäevane põhitegevus on sellest häiritud. Siiski tuleks ka sel puhul läbi mõelda võimalikud variandid, kuidas inventeerida olemasolevate võimaluste piires, et tagada õiglaste andmete esitamine aastaaruandes.

Rakendatavad arvestuspõhimõtted, raamatupidamislikud hinnangud ja nende muutmine

Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud aruannetes rakendatavad arvestuspõhimõtted peavad olema vastavuses raamatupidamise seaduses sätestatud alusprintsiipidega ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditega. Ettevõttes kasutatavad arvestuspõhimõtted peavad olema kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjaga (raamatupidamise seadus, § 11). Lisaks valdkondades, kus Raamatupidamise Toimkonna juhendid lubavad valida mitme alternatiivse arvestuspõhimõtte vahel (näiteks FIFO ja kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodid varude arvestusel), avalikustatakse valitud arvestuspõhimõte aastaaruande lisades (RTJ 1, § 65). Uuringu käigus selgitati välja, kas rakendatavad alternatiivsed arvestuspõhimõtted on nõuetekohaselt esitatud nii raamatupidamise sise-eeskirjas kui ka aastaaruande lisades.Uuringu tulemusi iseloomustab tabel.

  1. Rakendatavad arvestuspõhimõtted

 

mikro- ettevõtja%

väike-ettevõtja%

keskmise suurusega ettevõtja%

suur-ettevõtja%

raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtete lisas ja raamatupidamise sise-eeskirjas

33

25

20

38

raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtete lisas

24

6

50

25

raamatupidamise sise-eeskirjas

5

13

0

13

ei ole esitatud raamatupidamise aastaaruande arvestuspõhimõtete lisas ega ka raamatupidamise sise-eeskirjas

38

56

30

25

Uuringutulemuste kommentaariks võib lisada, et raamatupidamise aastaaruande lisas nõutud arvestuspõhimõtete esitamist äriregister ei kontrolli. Vastasel juhul ei saa uuringutulemused sellised olla. Võib järeldada, et ettevõtjad kas ei tea seadusest tulenevaid nimetatud nõudeid või ei pea oma aruande kvaliteeti väga oluliseks.

Kokkuvõttes oli nõuetekohaselt arvestuspõhimõtted esitatud 27% uuritavatest praktikaettevõtetest. Vastupidiselt ei leitud 45% uuringus osalenud ettevõttes alternatiivsete arvestuspõhimõtete sätestamist ei sise-eeskirjas ega aruande lisas. Uuringuandmetest selgub, et aastaaruande kui ettevõtte visiitkaardi koostamisse ei suhtuta täie tõsidusega, sest kuidas selgitada, et vaid 42% kõigist vastanuist oli arvestuspõhimõtted nõuetekohaselt esitanud raamatupidamise aastaaruande lisas. Ettevõtjad arvavad ekslikult, et aruande esitamine on vaid kohustus äriregistri ees ning esitatud aruandeid nagunii keegi ei loe. Paari aasta eest rahandusministeeriumi kogutud statistilises ülevaates märgitakse, et äriregistrist tehakse päringuid keskmiselt kaks korda raamatupidamiskohustuslase kohta. Aruande nõuetekohasus ja sisukus võib mõjutada potentsiaalsete koostööpartnerite, laenuandjate jt otsuseid.

Paljud raamatupidamise aruannetes olevad finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele (RTJ 1, § 74), mis võivad olla realistlikumad kui raamatupidamislik arvestus.

Juhtkonna hinnangud võivad palju muuta ettevõtte majandustulemust ning seda, kas aruanne ikka kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seega tuleb hinnangute andmisel olla objektiivne ja järgida konservatiivsuse printsiipi.

Mikro- ja väikeettevõtetes võib sageli olla juhatuse liige ja raamatupidaja ühes isikus ning selliselt võib põhjendada suhteliselt suurt vastuste hulka, kus oli märgitud, et hinnangute andmine on neis ettevõtetes vaid raamatupidaja või ainult juhatuse ülesanne. Suuremates ettevõtetes oldi valdavalt arvamusel, et hinnangute andmisel teevad juhatus, inventeerimiskomisjon ja raamatupidaja koostööd. Raamatupidaja (või ka ekspert) on nõuandja rollis ning juhatus lõplikuks otsustajaks. Uuringutulemustest selgus ka, et praktikaettevõtetes:

  • rakendati ostjatelt laekumata arvete hindamisel eranditult individuaalset hindamismeetodit;
  • nõudeid hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks ja lootusetuteks majandusaasta lõpu seisuga inventuuri käigus;
  • kaubandusvaldkonnas tegelevad ettevõtted hindavad varusid alla majandusaasta jooksul vastavalt vajadusele ning tootmise ja põllumajandusega tegelevad ettevõtted pigem majandusaasta lõpu seisuga inventuuri käigus;
  • kinnisvarainvesteeringute puhul rakendatakse pigem soetusmaksumuse meetodit;
  • eraldiste moodustamine on pigem erandlik;
  • reguleerimiskanded olid valdavalt tingitud inventuuritulemustest, periodiseerimisest jms;
  • arvestuspõhimõtete muutmist praktikaettevõtetes ei täheldatud.

Üldiselt teevad ettevõtted aastaaruande koostamiseks ettenähtud tegevusi ning see loob eeldused raamatupidamise aastaaruandes õige ja õiglase ülevaate andmisele. Siiski selgus uuringust, et ettevõtte regulatsioonide kehtestamisel ja sellega kaasnevas dokumentatsioonis on pigem korrektsed keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Mikro- ja väikeettevõtjate puhul oli rohkem vajakajäämisi ettevõttesiseste regulatsioonide väljatöötamises ja ka etteantud nõuete järgimise põhjalikkuses.

Osale arutelus

  • Ave Nukka Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestuse juhtiv lektor,
    Malle Kasearu Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestuse lektor

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad