Tagasi

Teksti suurus	A A A		E-mail			Print

Süües terveks! - Helen Sõber

27.06.2008, 00:00

Lisa kommentaar

//  ////

Helen on toitumisspetsialist nii hariduse kui ka ameti poolest: Tallinna Tehnikaülikoolis on lõpusirgel magistriõpingud bio- ja toidutehnoloogia erialal ning töökogemus pärineb nii Coca-Colast, veterinaarametist kui ka Laulasmaa puhkekeskusest. Ta ise naljatab küll, et praegu tegeleb ta mitte ainult tervisliku toitumise, vaid ka kvaliteetse alkoholiga, sest just alkoholi kontrollimisega ta veterinaarametis tegelebki.

Oma ettekande jaoks pani ta kokku 9 tervisliku harjumuse nimekirja - just harjumuse, mitte reeglite, sest reeglid on asjad, mida tahaks lõhkuda ja muuta, harjumused aga... lihtsalt on.

Enne harjumuste kirjeldamist tuleb aga paika panna mõned definitsioonid, et kõik tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise tähendusest ühtmoodi aru saaksid. Tasakaalustatud toitumine tähendab seda, et toidusedelis on esindatud nii süsivesikud, valgud, rasvad, vitamiinid, mineraalid kui ka vesi; mitmekesisus aga seda, et on olemas nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduained.

1. VESI

Kui me sööme, tekib organismis palju happelisi jääkaineid, mille tõttu on oluline juua aluselist vett - see tasakaalustab pH taset ning vähendab kõrvetisi ja kõhuvalu. Aluselist vett saab teha, kui lisada veele lõik sidrunit või laimi. Tööpäeva jooksul võiks juua vett veerand-pool klaasi tunnis, et ei tekiks janutunnet, sest janutunne on juba märk sellest, et organismis on vedelikupuudus.

2. PUU- JA KÖÖGIVILI

Kord korraldati laste seas küsitlus selle kohta, millised on nende lemmikud toidud, ja edetabelit kroonisid makaronid, samal ajal kui köögiviljad olid täiesti out, kaalikas eriti - tervisliku toitumise seisukohalt risti vastupidi sellele, kuidas võiks olla.

Üldiselt saab köögiviljade kohta öelda nii, et mida värvikirevam see on, seda rohkem on seal vitamiini (erkpunane tomat, oranz apelsin, kollane sidrun jne) - erandiks ehk brokkoli, lillkapsas ja spinat, mis värvi poolest silma ei paista, aga vitamiinidest pakatavad.

Köögiviljades on jube palju vett, mille tõttu need sobivad eriti hästi inimestele, kes tahavad kaalust alla võtta, samal ajal kui rasva söömine, nt sealiha, annab efekti, kus tahked rasvad ladestuvad veresoontele, takistavad vere liikumist ja tõstavad vererõhku, kuni tromboosideni välja.

Helen küsib saali käest kelmikalt, kumb on kasulikum, kas süüa porgandit niisama või salatina prae kõrvale? Mina pakuksin esimese ropsuga niisama ja tundub, et osa saalist pakuks sama, aga tegelikult on õige vastus, nagu Helen üsna pea avaldab, porgandi söömine salatina, sest A vitamiini porgandist kättesaamiseks (jah, just see A vitamiin, mis on nii kasulik silmadele) on vaja natuke rasva, mille tõttu palja porgandi nosimine annab meile umbes 10% vitamiinidest, prae kõrvale võetud salatina saame aga kätte ligi 90%.

Vitamiinidega on üldiselt see reegel, et mida kauem köögivili seisab, seda vähem vitamiine temasse jääb, sest need oksüdeeruvad ära. Erandiks on ehk kapsas, millesse jääb isegi üle talve hoituna ligi 30% vitamiinidest, samal ajal kui muudes köögiviljades oleks selleks ajaks ainult kiudained.

Üks vahvaid asju, mida veel lisaks vitamiinidele kätte võib saada, on näiteks õnnehormoon serotoniin ja seda saab jube hästi banaanidest - häda on ainult selles, et lisaks serotoniinile on banaanis ka korralikul kombel suhkrut ning seetõttu soovitavad kaalujälgijad banaanist siiski eemale hoida.

3. TERVISLIKUD RASVAD

Meie põhjamaises kliimas on rasv aine, ilma milleta me ei suudaks talve üle elada. Kõiki meie organeid ümbritseb ju tegelikult väike rasvakiht, rolleri- ja tsiklisõitjaid kaitseb see kukkudes isegi sisemiste verejooksude eest. Tervislikke rasvu leiab näiteks avokaados, oliiviõlis, pähklites; need kaitsevad südant ja veresooni, sest takistavad nende lupjumist, aeglast vereringet ja kõrget vererõhku.

Helen küsib taas saali käest - ma isegi ei saa aru, kas rasvadega seotult või niisama, jutujätkuks - mis on antioksüdant ning annab kohe oma seletuse. Kui me kevadeks väsinud oleme ja viirus ründamiseks valmistub, on just antioksüdant see, mis viirust blokeerib. Öeldakse isegi, et kui on gripihooaeg, siis ainus, mis selle vastu töötab, on C-vitamiin - antioksüdant.

4. MADAL GLÜKOKEEMILINE INDEKS

Lihtsustatult öeldes näitab glükokeemiline indeks seda, kui kiiresti üks või teine toiduaine imendub, veresuhkrut tõstab ja siis ka tagasi madalaks langeb. Näiteks sokolaad, viinamari või magus kook tõstab veresuhkru kiiresti, äkiliselt, ja siis langeb sama kiiresti ka tagasi alla, samal ajal kui madala GI-ga toidud, näiteks puder, hoiab veresuhkru taset stabiilsena ja seega säilitab ka täiskõhutunde pikemaks ajaks.

Üldiselt kehtib reegel, et kõrge GI-ga toiduained maitsevad magusalt ja madala Giga ainetel puudub magus maitse. Madala GI-ga on näiteks peaaegu kõik köögiviljad (v.a. kartul), enamik puuvilju ja marju (v.a. banaan, viinamarjad, kuivatatud puuviljad/marjad, konserveeritud puuviljad), täisteratooted (näiteks rukkileib, sepik, samal ajal kui sai on kõrge GI-ga), metsik või pruun riis, täisterajahust pastatooted, muna- ja riisinuudlid, tatar, erinevad teraviljahelbed pudru valmistamiseks. Üldiselt võiks toidusedelis olla: süsivesikuid 50-60% (leib, pasta, riis), valke 10-12% (liha, muna), rasvu ca 30%.

5. RAFINEERITUD TOIDU VÄLTIMINE

Rafineeritud toidu kohta saab mitteametlikult öelda, et see on töödeldud toit. Näiteks valge sõmer riis on juba rafineeritud, poleeritud, aga puu- ja köögiviljadel paiknevad vitamiinid alati just koore all - selles osas, mis valgel riisil on ära võetud.

Samas on sellel koore säilitamisel ka teine külg, sest näiteks nendel õuntel, mis Brasiiliast Eestisse on toodud, ei ole koore säilitamisel enam mõtet, sest esiteks on see õun jube kaua Eesti poole liikunud, et vitamiine pole enam alles, teiseks aga on teda nii paljude kemikaalidega pritsitud, et ohutum on koor enne söömist eemaldada.

Näiteks poe kuumleti toit: see on kell 10 valmis tehtud (kuigi sa sööd seda kell 17), see on 10 korda juba üles soojendatud, seal ei ole kõige kvaliteetsemad ained sees, samas sinna pannakse palju rasva, kuna see annab toidule hea maitse ja lõhna, paneb süljenäärmed kohe tööle, kui sa toiduletist mööda kõnnid.

Üldreegel on see, et mida rohkem toitu kuumtöödelda, seda vähem sinna kasulikke aineid jääb! Ja et kõik tooted, mis on valgest suhkrust või valgest jahust - sealt ei saa enam suurt midagi kasulikku. Isegi maiustustega on nii, et enne võiks ikka tumeda šokolaadi võtta, kui käe saiakese järele küünitada.

6. VIIS KORDA PÄEVAS SÖÖMINE

Kuigi süüa võiks viis korda päevas, peaks iga inimene jälgima oma keha: kui ei taha süüa, siis ei taha süüa, sundida pole vaja. Nii et kui hommikusöögina on tervislik valik puder, aga putru no kohe üldse ei taha, siis võib ju teha ka võileiba, aga siis peaks alati natuke rohelist leivale peale panema ning erinevaid toiduaineid kasutama.

Kui hommikusöögi ja lõuna vahele jääb 4-6 tundi, siis võiks võtta vaheeine, aga siinkohal Helen soovitab: ära võta müslibatooni, mida palju reklaamitakse, vaid võta siis juba tükk šokolaadi (kuigi veel parem oleks siiski tervislik eine).

7. TALDRIKUREEGEL

Lõuna- ja õhtusöögi juhul peab olema taldrikureegel: pool peab olema köögivili, järgnevaks pasta või riis neljandiku peal ja kolmandaks siis liha või kala.

Pärast kella kuut peaks vältima valkude söömist, sest näiteks jogurti seedimine võtab jube kaua aega, minimaalselt 4 tundi (erand on ainult kala, sest kalavalk on loomsest valgust erinev).

Miks peaks prae kõrvale võtma vett või mahla, mitte piima ja keefiri?, küsib Helen saali käest. Esimene asi, mida keha seedima hakkab, on süsivesikud (need hakkavad imenduma juba suus), aga kui juua piima, siis muu toit seeditakse alles pärast seda, kui keha on valkudega ühele poole saanud, mis aga tähendab, et see praad ootab sööja kõhus väga pikka aega.

8. VÄRSKE JA PUHAS TOORAINE

Sünteetilistest värvainetest tekib hüperaktiivsus. Näiteks kui jook/komm on punane, oranž, siis selle saab tomatist, paprikast, aga sealjuures Helen naerab: "Ma ei tea ühtegi toiduainet, mis oleks türkiissinist värvi!"

Kodumaised toidud on kõige vitamiinirikkamad, sest need jõuavad müüki kiiresti, aga päris keemiavaba toitu ei saa koduski: "Ühtegi asja ei toodeta enam ilma keemiata," ütleb Helen.

Baltimaade kalad on rikkad raskemetallidest, meile lähim puhas kala on Norra rannikul püütav lõhe. Näiteks tuunikala on suur kala, kes on toiduahela lõpus ja seda rohkem temas raskemetalle on, molluskitel on sama, sest nad lasevad lõpustest palju vett läbi - väikestel kaladel, seevastu, on raskemetallide kontsentratsioon väiksem.

Liha valikul on ulukiliha oluliselt tervislikum, kui tööstuslikult kasvatatud looma- või linnuliha, sest lihatööstuse loomad kasvavad hormoonide baasil, mis esiteks saastavad liha ja seejärel meie organismi.

9. TERVISLIK KOKANDUS

Kuumtöötle nii palju, kui vajalik, ja nii vähe, kui võimalik! Sest:

kuumutamine hävitab vitamiinid,

keetmine laseb vitamiinid keeduvette,

praadimine on Heleni sõnul "üks hullemaid asju, kui välja arvata friteerimine, mis on rasvas keetmine." Rasvad muutuvad kuumutades kantserogeenseks.

Külmutatud juurviljad ei ole teps mitte halvad, sest nad külmutatakse hetkel, kui nad ära korjatakse, nii et vitamiinid külmutatakse sinna sisse. Aga kurki soovitab Helen salati sisse mitte panna, sest kurgis on ensüüm, mis lahustab kogu C vitamiini ära.

10. KUULA OMA KEHA

Osaleja küsib: millal piima siis tarvitada võiks?

Helen: hommikul. Kõik muud piimatooted samamoodi.

Jaga teistega:

Tagasi

Teksti suurus	A A A		E-mail			Print

Lisa oma kommentaar